Eesti suursaadik Gruusias: väide, et meie suhted olid kümme aastat tagasi aktiivsemad, ei vasta tõele

Eesti president Kersti Kaljulaid käis äsja kolmepäevasel visiidil Gruusias. Uurisime Eesti suursaadikult Gruusias Kai Kaarelsonilt, mis suletud uste taga toimus.

- President Kaljulaidi kohtumine Gruusia presidendi Giorgi Margvelashviliga kestis pikka aega – mille vastu Gruusia pool kõige rohkem huvi tundis?

Gruusiale on alati oluline meie toetus nende territoriaalsele terviklikkusele ning euroatlantilisele integratsioonile – need on asjad, mida nad soovivad alati Eesti käest kuulda, sest Eesti on üks Gruusia põhilisi toetajaid pürgimisel Euroopa Liitu ja NATO-sse.
Rääkisime palju ka Eesti konkreetsest toetusest ja panusest, sest oleme siiski grusiinidele ikkagi väga suur eeskuju.

Mõned inimesed väidavad, et meie suhted olid kümme aastat tagasi kuidagi aktiivsemad, eelmise admistratsiooni ajal, siis ma ikkagi väidaks, et see nii ei ole, sest koostöö on ülimalt laia ulatusega, kuid võib-olla õige pisut vähem nähtav. See pole enam kõrgpoliitilisel tasemel, vaid kõikidel institutsioonidel on oma otsekoostöö ja partnerid. Aga ma ütleks, et Eesti jalajälg Gruusias on väga-väga sügav.

Visiit on kindlasti ka märgilise tähtsusega: see, et meie president külastab Eesti EL-i eesistumise ajal nii kõrgel tasemel ühte riiki, on väga oluline.

Kas Eesti pool tõstatas visiidi ajal ka kriitilisemaid teemasid, näiteks kodanikuõiguste olukord ning poliitilise plularismi olukord riigis?

Kindlasti olid kohtumistel oluliste teemadena üleval ka need asjad, mis on meie arvates tänapäeval veel Gruusias puudujäägid – ning loomulikult neid on. Näiteks kodanikuühiskonna ja poliitikute ning valitsuse koostöö pole kindlasti nii heal järjel, kui see on täna näiteks Eestis ning sellest oli Gruusia MTÜ-dega toimunud kohtumisel juttu.

Eesti suursaadik Gruusias Kai Kaarelson. Foto: Eesti Välisministeerium

Kõik asjaolud, mis puudutavad poliitilise süsteemi arengut, näiteks justiitssektoris, tulid teemaks ning juttu tuli ka konstitutsioonireformidest, mis on lääneriikides pisut närvilisi reaktsiooni tekitanud. Tegu on olnud protsessiga, mida on olnud ühe partei juhitud, kuid põhiseadus peaks ikkagi olema dokument, millele on laiem toetus.

Nii nagu Eestil olid oma sõbrad integratsiooniprotsessi ajal 1990. aastatel Euroopa riikide seas, siis meie üritame olla aus sõber Gruusiale.

-Kui rääkida sel kuul Brüsselis toimuvast idapartnerlusriikide tippkohtumisest, siis mida Gruusia sellest ootab?

Gruusia ootused on olnud päris kõrged, sest nad on idapartnerite hulgas viimastel aastatel kõige tublim riik. Nad soovivad, et tippkohtumise tulemused seda mingil määral ka peegeldaksid, sest nende eelmine suur maamärk integratsioonis -viisavabadus- on saavutatud. Nende mure on, et praegusel hetkel sarnast ühtset suurt eesmärki justkui pole.

Nad on väga intentiivselt püüdnud meie käest saada kinnitust, et Gruusia ikka kuulub Euroopa Liidu huvisfääri. Samas on meie sõnum neile olnud, et nii nagu meie omal ajal püüdsime saada lihtsalt nii heaks, et EL meid tahaks, on praegu Gruusia jaoks kõige olulisemaks maamärgiks kodutöö: et nad tegeleksid väga tõsiselt oma reformidega. Küll siis mingil hetkel tuleb ka päris perspektiiv – kui tuleb.