Aug kirjutas, et tutvus Sokoloviga 1990. aastal ja tunnistas, et tahtis romantilist suhet. Esimene kohtumine oli tollase Leningradi lähedal, kui lavastati „valget liikumist”.

„Me kohtusime Sokoloviga mitu korda. Teda nimetati „peaprantslaseks”. Ta oli väga ilus ja karismaatiline. Ükskord puutusime me kokku „väljadel” väljasõidul. Ta oli Napoleoni ajastu Prantsuse armee ohvitseri vormis. Nad valmistusid festivaliks. Ta oli siis, 30 aastat tagasi, väga ilus. Ma kordan. Ja väga karismaatiline. Ja valdas virtuoosselt ratsutamist. Temasse armuda oleks võinud esimesest pilgust. Enesekindel, põlglik, karm,” meenutas Aug.

Hiljem Aug aga unustas Sokolovi, sest algas uus elu teiste inimeste ja huvidega. Äsjased sündmused panid ta aga Sokolovi meenutama.

„No näed, mõni päev tagasi lugesin ma uudist ajaloolasest, kes püüti Moikast välja koos maharaiutud naise kätega seljakotis, ja selle ajaloolase nimi on Oleg Sokolov. Sokolov. Ja hakkas meenuma. Aasta-aastalt selginema...” kirjutas Aug.

Peterburi Oktoobri rajoonikohus otsustas eile 63-aastase Sokolovi kaheks kuuks vahi alla võtta, vahendab Interfax.

Venemaa uurimiskomitee andmetel tõmmati Sokolov 9. novembri hommikul välja Moika jõest ning tema seljakotist leiti kaks naise kätt ja traumapüstol. Sokolov viidi alajahtumise tõttu haiglasse. Algatati kriminaaljuurdlus mõrva kohta.

Tapetu oli Sokolovi 24-aastane aspirant ja elukaaslane Anastassia Ještšenko, kes oli tulnud Peterburi Krasnodari kraist ning saanud Peterburi Riiklikus Ülikoolis bakalaureuse ja magistrikraadi.

Uurija täpsustas kohtus, et Ještšenko tapeti nelja lasuga väikesekaliibrilisest kärbikust. Sokolov ütles, et mõrv leidis aset tüli käigus ja naine ründas teda kõigepealt noaga. Süüdistatava kinnitusel oli Ještšenko armukade tema teisest abielust pärit laste peale.

Sokolov otsustas laiba peitmiseks selle tükeldada ja Moikasse visata. Õiguskaitseorganite allikas ütles Interfaxile, et ajaloolase kodust leiti ainult ohvri pea. Ülejäänud kehaosad leiti jõest.