Eesti pääses julgeolekunõukogusse, mis saab edasi?

 (138)
ÜRO julgeolekunõukogu valimised 7.06.2019
ÜRO julgeolekunõukogu valimised 7.06.2019. Fotol uued liikmedFoto: Andres Putting

Eesti on seadnud endale sihiks ÜRO julgeoleku nõukogu läbipaisvamaks muutmise ning kliimaküsimused.

Eesti kaks aastat tagasi alanud kampaania julgeolekunõukogusse pääsemiseks päädis täna eduka võiduga.

Kuigi julgeolekunõukogu päevakorra määrab suuresti maailma konfliktiolukord, on Eesti seadnud endale omad sihid, mille kallal julgeolekunõukogus alates 2020. aasta jaanuarist tööd alustatakse.

Need on: rahvusvaheline õigus ja töö julgeoleku tagamiseks, millega Eesti püüab tähelepanu juhtida lahendamata Gruusia- ja Ukraina-konfliktile ning laiemalt küberõigusele, konfliktiennetusele, kliimaküsimustele ja julgeolekunõukogu töömeetodite reformimisele.

Julgeolekunõukogu mittealaline koht kuulub Eestile järgmise kahe aasta vältel, aastatel 2020-2021. Kuude lõikes vahetuvad ka julgeolekunõukogu eesistujad, esimene eesistumine on Eestil juba 2020. aasta kevadel.

Et töö nõukogus tähendab täiendavaid diplomaatilisi kohustusi, läkitab Eesti New Yorki täiendavat tööjõudu. Diplomaate saadetakse ÜRO-sse juurde kümme ning neile lisanduvad veel mõned administratiivsed töökohad.

Kokku on julgeolekunõukogusse kuulumise jaoks arvestatud aasta kohta neli miljonit eurot ehk kaheksa miljonit kokku. Eile ütles välisminister Urmas Reinsalu, et see raha on riigieelarvestrateegias juba varakult leitud ning kärpimisele ei lähe.