Krossi sõnul leiti tema näol lihtsalt sobiv isik.

„Ma usun, et lool ei olnud algselt minuga mingit pistmist,“ ütles Kross „MOT-le“.

Krossi sõnul kerkis tema nimi esile alles hiljem, kui selgus, et ta tundis merenduses töötanud peakaaperdajat.

Meestejõuk hõivas Soome firma opereeritud kaubalaeva Arctic Sea Läänemerel 2009. aastal. Suurt rahvusvahelist tähelepanu äratanud kaaperdamine lõppes, kui Vene merevägi Aafrika lähistel operatsiooni korraldas ning Eesti, Läti ja Venemaa kodanikest kaaperdajad vahistas.

Kaaperdamises ja Soome firma omanikult väljapressimises süüdi mõistetud Dmitri Savins nimetas kohtus Krossi kaaperdamise peakorraldajaks.

Kross kommenteeris süüdistusi Ylele, kui „MOT“ esitles talle Tallinnas Panama paberites esinevaid uusi andmeid Arctic Sea tausta kohta.

„Ma arvan, et minu osa oli venelastele nagu kirss tordil. Kaaperdajate jõugu taga olid arvatavasti kas ebamäärased ärimehed või isegi Vene võimud,“ ütles Kross.

Krossi sõnul selgus juurdluse käigus, et kaaperdamises süüdi mõistetud Savins pälvis Eesti politsei tähelepanu juba 2007. aasta pronkssõduri rahutuste ajal.

„Hiljem märkasime, et tal oli sidemeid gruppidega, mis olid 2007. aasta pronkssõduri teisaldamisest tekkinud rahutuste taga. Politsei pööras talle tähelepanu juba siis, aga keegi ei mõistnud siis, millest jutt käis,“ ütles Kross. „Siis tagantjärele on viiteid sellele, et tal võis olla kummalisi sidemeid venelastega.“

Advokaadi sõnul vabanes Savins vanglast ennetähtaegselt ligi paar aastat tagasi ja jäi elama Venemaale. Savins ei nõustunud soomlastele intervjuud andma.

Krossi sõnul on müstilisele laevakaaperdamisele mõistlikke põhjuseid raske leida.

Mis võis olla Savinsi motiiv just Krossi vastu tunnistamiseks?

„Tõesti raske öelda. Mis oli kogu loo motiiv? Kas see oli üldse kaaperdamine? Kes selle tellis ja miks? Kas laeva omanikel oli asjaga mingit pistmist? Kuidas on looga seotud Vene merevägi? Kogu lugu tundub täiesti mõttetuna,“ ütles Kross.