NATO ametnikud süüdistavad konsensuse puudumist. Lääne-Euroopa riigid, eriti Saksamaa ja Itaalia on vastu kõigele, mida ei arutata kõigepealt Venemaaga, kirjutab The Economist.

Keegi ei oota tegelikult sõjalist konflikti. Kui aga NATO isegi ainult vihjaks, et ei tegele enam kõigi oma liikmete sõjalise kaitsmisega, julgustaks see Venemaad tegutsema sellistes küsimustes nagu vähemuste õigused või transiit Kaliningradi enklaavi.

Ameeriklased tunnistavad, et raketikilbiplaanist loobumisest teatamine septembris oli ebaõnnestunud. Asepresident Joe Biden külastas USA peamisi liitlasi Kesk-Euroopas ning Ukrainat ja Gruusiat, et hajutada sealsetes riikides hüljatusetunnet. USA sõjalaev oli Venemaa suurõppuste ajal ringsõidul Läänemerel. Ainuüksi Lätit on viimase 12 kuu jooksul külastanud kuus USA kõrget kindralit. Järgmiseks aastaks on plaanitud kahepoolsed sõjaväeõppused.

Barack Obama on hakanud ajama reaalpoliitikat, ühistest väärtustest pole enam juttu. Idaeurooplasi paneb muretsema jutt „partneritest” (mille hulka kuuluvad nii erinevad riigid kui Hiina ja Poola), vähe räägitakse aga liitlastest.

Muretsema paneb ka NATO efektiivsus Afganistani sõjas. NATO edu on organisatsiooni usutavuse seisukohalt hädavajalik. Idaeurooplased on Afganistanis proportsionaalselt kõige rohkem panustanud.

Obama administratsioon on seotud koduste küsimuste ja muude muredega välismaal. Euroopa ei saa oodata pidevat lapsehoidmist.