Alamkoja istungit otse-eetris üle kandnud telekanali Rossija 24 teatel võttis riigiduuma laevastiku Krimmi jäämist pikendava lepingu vastu ühehäälselt – poolt olid kõik hääletusele registreeritud 410 rahvasaadikut.

Harkivi lepingu ratifitseerimise hääletusest loobusid vaid kõik käremeelse Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa liberaaldemokraatliku partei (LDPR) fraktsiooni 40 liiget.

Duuma aseesimees Žirinovski kahtles, et Ukraina pool ei hakka lepingut täitma. Lisaks tema arvates Kiiev ei vääri 40 miljardi dollari suurust kingitust (Medvedev lubas Sevastoopoli baasi eest 10 aastaks 40 miljardi dollari väärtuses „investeerimisabi“ – toim).

„LDPR on igasuguse liitude, konföderatsioonide, föderatsioonide vormi poolt. Kuid seda tuleb ju oskuslikult teha. Ukraina on nagu Kreeka pankroti äärel. Kogu EL ei taha kreeklaste eest maksta. Miks siis meie, Venemaa, peame hakkama Ukraina majanduskriisi kinni maksma?“ oli Žirinovski nördinud.

Harkivis 21. aprillil presidentide Dmitri Medvedevi ja Viktor Janukovitši vahel Harkivis sõlmitud Vene laevastiku Krimmi jäämise lepingu poolt hääletas 236 ülemraada saadikut. Vaja oli 226 deputaadi toetust. Istungit saatis poliitikute kähmlus ja ligi 10 000 protestijaga meeleavaldus raada ees.

Vastavalt Harkivi lepingule jääb Vene Musta mere laevastik Ukrainasse vähemalt aastani 2042 ja saab vajadusel seda veel viie aasta võrra pikendada. Alates maist 2017 hakatakse Kiievile maksma renti suuruses 100 miljonit dollarit. Lisaks annab Venemaa gaasisoodustusi.