16. märtsil vabadussamba juures toimuva Relva-SS-i Läti leegioni marsid pälvivad igal aastal rahvusvahelist vastukaja. Hoolimata endiste leegionäride katsetest selgitada, et nad ei olnud SS-i liikmed, nimetatakse neid väljaspool Lätit tavaliselt SS-lasteks, teatab BNS.

„Rahvuslaste ühendusega läbirääkimiste pidamise ajal osutasin selgelt, et leian, et valitsuse ministrid ei tohiks nendel üritustel osaleda, ning sain mõlemalt rahvuslaste ühendust esindavalt ministrilt kinnituse, et nad sellel üritusel ei osale,“ ütles Dombrovskis BNS-ile.

Küsimusele, kas minister kaotab oma ameti, kui ta seda kokkulepet rikub, vastas valitsusjuht jaatavalt: „Jah, ma viitasin sellele piisavalt selgelt.“

Lätis tähistatakse 16. märtsil leegionäride mälestuspäeva. Lätis mälestatakse leegionäre Nõukogude okupatsiooni vastu ja Läti vabaduse eest võitlemise pärast, ent seotus natsi-Saksamaaga on andnud Venemaale põhjust süüdistada Lätit natsismi soosimises.

Läti Leegion loodi 1943. aasta veebruaris, ent 16. märts valiti mälestuspäevaks, kuna 1944. aastal pidasid 15. ja 19. diviis ägedaid lahinguid Nõukogude armeega Venemaal Opotška rajoonis Velikaja jõe ääres.

Läti Leegioni värvati 140 000 inimest ning umbes 50 000 neist surid sõjas või nõukogudeaegsete repressioonide tõttu.

Waffen- ehk Relva-SS, kuhu võisid kuuluda ka mittesakslased, oli mõeldud rindevõitluseks. Ameerika Ühendriigid tunnistasid oma 1950. aasta deklaratsiooniga Waffen-SS-i Balti leegionid USA suhtes mittevaenulikeks organisatsioonideks.