„Kui Balti riigid NATO-sse vastu võeti, ei olnud Venemaa poolt sõjalist ohtu. Allianss oli oma lubadust Venemaale pidanud ega olnud paigutanud vägesid Elbe jõest ida poole. Et Putini poliitika paistab olevat muutunud, peab NATO vastuse leidma,“ ütles pikaaegne Euroopa Liidu välispoliitikaekspert Elmar Brok Der Spiegelile.

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen on aga veendunud (vähemalt avalikkuse ees), et NATO on tugev. Allianss on Ukraina kriisiga silmitsi seistes hästi positsioneeritud ning suudab igale arengule asjakohaselt reageerida. Nii ütles von der Leyen laupäeval ajalehele Nordwest-Zeitung.

Pühapäeval kõlasid von der Leyeni sõnad äkki väga märkimisväärselt. Der Spiegeli andmetel liiguvad kulisside taga hoopis teistsugused hinnangud lääne sõjalise alliansi löögijõu kohta. Neid jagab ilmselt ka Saksamaa liiduvalitsus. Nende järgi on NATO Balti liikmesriikide Eesti, Läti ja Leedu ründamise korral vaevalt võimeline konventsionaalsete relvadega asjakohaselt reageerima.

„Venemaa võimekus ja kavatsus ilma suure hoiatuseta märkimisväärsesse sõjategevusse astuda kujutab endast kaugeleulatuvat ohtu julgeoleku ja stabiilsuse säilitamisele Euro-Atlandi tsoonis,“ tsiteerib Der Spiegel NATO kaitseplaneerimiskomitee dokumendi projekti.

Juba nädalaid toonitavad NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ning lääne riigi- ja valitsusjuhid, et partnerid idapiiril võivad NATO kaitsega arvestada. Äkki tekib aga küsimus, kas need ei ole mitte tühjad lubadused ja kas NATO ei peaks end sõjaliselt ümber joondama.

„Lääne alliansi jaoks on arutelu oma sõjalise võimekuse kohta sama vältimatu kui ida- ja kagupoolsete NATO-partnerite kaitsmine,“ ütles Saksamaa kristlik-demokraatliku liidu (CDU) välispoliitikaekspert Karl-Georg Wellmann. „Kahanevate kaitse-eelarvete aeg saab nüüd läbi.“ Venemaa on oma huvid uuesti defineerinud, väidab Wellmann. „Ta peab õigeks sõjalise jõu kasutamist oma huvide läbisurumiseks. See lähenemine on kõigutanud usaldust Venemaa valitsuse tegevuse ettemääratavuse vastu.“

Teiste sõnadega on Vladimir Putini Venemaa oht reaalne ja NATO peab olema kaitsevalmis. Wellmann on CDU/CSU parlamendifraktsiooni Ukraina volinik. Kas selle liidu enamus tema vaateid jagab, pole teada. Aga juba ammu kaalutakse fraktsioonis, kas suhteid Venemaaga ei peaks ümber kujundama. Sinna juurde käib ka suurem sõjaline kohalolek idas. Kaitse- ja välispoliitikud peavad silmas ka kaitse-eelarvet – see ei tohiks vähemalt rohkem kahaneda.

Saksamaa kaitseminister von der Leyen ei ole praegu avalikust debatist huvitatud, teatas ta Der Spiegelile. Nimelt kardetakse väga, et Moskva peab iga uut hävituslennukit ja iga uut sõdurit oma naabruses provokatsiooniks. Edasise tegevuse üle, mida alliansis arutatakse, ei spekuleerita praegu avalikult, andis von der Leyen teada. Saablivehkimine ei ole von der Leyeni sõnul õige signaal.

Nii arvavad ka Saksamaa rohelised. Jürgen Trittin hoiatas üleskutsete eest kulutada rohkem relvastusele. „Ma ei näe praegu kedagi, kes kavatseks rünnata kõige tugevamat sõjalist allinassi maailmas,“ ütles Trittin. „Seetõttu tuleks vältida kõiki spekulatsioone, milles kasutatakse Ukraina kriisi relvastumise õigustusena.“

Eelkõige riigid Venemaa naabruses avaldavad aga survet. Poola välisminister Radosław Sikorski ütles Der Spiegelile, et soovib oma riigis NATO suuremat sõjalist kohalolekut. „Baasid on olemas Suurbritannias, Hispaanias, Saksamaal, Itaalias ja Türgis. Need on ohutud kohad. Seal aga, kus baasid tõesti vajalikud on, neid ei ole.“