DELFI USUTLUS: Donetski rahvavabariigi asepeaminister välistab liidu Ukrainaga
„Meie poole võiduks loeksime me naasmise endise Donetski oblasti administratiivpiiride juurde ning kokkulepete allkirjastamise Ukrainaga majandus- ja sotsiokultuurilises valdkonnas, kokkuleppe allkirjastamise Vene Föderatsiooniga Donetski ja Luganski rahvavabariikide astumise kohta kõikidesse majandusühendustesse, mille on asutanud ja asutab jätkuvalt Vene Föderatsioon koos Kasahstani ja Valgevenega. See oleks kodumaa poliitiline ja majanduslik võit,“ ütles Purgin.
Purgini sõnul on Donetski rahvavabariigis kõige tagasihoidlikumatel andmetel hukkunud 4500 inimest ning Donetskis hukkub iga päev 3-20 inimest, keskmiselt 5-8 inimest. Need ei ole Purgini sõnul võitlejad, vaid rahumeelsed elanikud, küljest rebitud käte ja jalgadega lapsed. Seetõttu ei suuda Purgin ette kujutada olukorda, et elanikud nõustuksid astuma Ukrainaga mingisse poliitilisse liitu, need välistatakse täielikult.
„Tuleb tunnistada, et Ukraina on pannud toime grandioosse hulga sõjakuritegusid, kutsunud esile kümneid tuhandeid tragöödiaid, purustanud sajad tuhanded saatused. Vabandage, kõik on purustatud, paljud on poole aasta jooksul rännanud rahu otsima, muutudes põgenikeks – meil on selliseid praegu umbes poolteist kuni kaks miljonit inimest. Seda Vene Föderatsiooni territooriumil ja Ukrainas, kes tunnistab 400 000-500 000 sisepõgeniku olemasolu. Kõik see puudutab tohutut osa rahvast, praktiliselt miljoneid inimesi, mistõttu ei ole minu jaoks tõenäoline olukord, kui keegi lepiks kokku mingisugustes poliitilistes liitudes Ukrainaga, kes on faktiliselt selle tragöödia esile kutsunud ja faktiliselt hävitanud vastumeelse, poliitiliselt ebalojaalse elanikkonna, korraldanud praktiliselt genotsiidi,“ ütles Purgin.
Küsimusele, kas talle ei tundu, et olukord on nii poliitilisest kui ka sõjalisest vaatepunktist patiseisus, sest kumbki pool ei suuda edasi liikuda, vastas Purgin, et nemad suudaksid edasi liikuda, kuid tuletas meelde, et sellel territooriumil elab tohutu hulk inimesi, jooksevad gaasitorud, on tohutu hulk elektrijaamu ning väljas on talv.
Purgin toob näite: Ukraina poolele on jäänud Kurahhove elektrijaam, mis töötab ainult mässuliste käes oleva Donetski jaoks. Starobeševe elektrijaam on aga mässuliste poolel, sealt läheb aga kogu elekter Ukraina käes olevasse Mariupoli.
„No sõdime, meie võtame -20-ga Mariupoli, nemad võtavad -15-ga Donetski, saate aru, millest ma räägin? Tähendab, võib proletaarse haardega sõja üle arutada... Euroopa sulgeb loomulikult silmad elamurajoonide pommitamisele, aga sellele on keeruline silmi sulgeda, mõistate, kui sureb paarsada tuhat inimest, hukkuvad, see toimub Euroopas,“ ütleb Purgin.
Purgini sõnul on kogu infrastruktuur Donetskis niikuinii praktiliselt purustatud. Algab talv ja linna ei köeta. Kui linna ei köeta ja linna sees asub lennuväli, kust Purgini sõnul tulistatakse raketiheitjatest Uragan elamukvartaleid, on raske talve üle elada. Seetõttu on tegemist kõigi jaoks patiseisuga.
Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni OSCE vaatlejad räägivad juhtumitest, kui mässulised paigutavad suurtükiväe asulate piiridele või nende sisse, mida on olnud näha ka mitmetes videotes, mida levitatakse internetis. Kas siis pole loogiline, et Ukraina armee tulistab vastu?
Purgin: „Aga mul on selline küsimus: kus peaks suurtükivägi seisma, kui meie Donetski linnas seisavad läänes, edelas, loodes linna sees Ukraina sõjaväelased ja tulistavad linna, tähendab siin on kümneid kilomeetreid elamufondi – kuhu te suurtükiväe panete?“
Purgini sõnul ei ole võimalik Ukraina tulele vastata väljastpoolt elamurajoone, sest kogu linn on elamufond ja inimesed elavad igal pool. Ukraina peaks Purgini sõnul tekitama humanitaarkoridori elanike linnast väljumiseks ning alles siis, kui soovijad on linnast lahkunud, võib seda tulistada. Purgin väidab, et Ukraina ei kavatse seda teha ja tulistab kell neli hommikul lihtsalt elamukvartaleid.
