DELFI UKRAINAS: Donetski surnukuur laipu täis, raketid tabavad elamukvartaleid

 (124)
DELFI UKRAINAS: Donetski surnukuur laipu täis, raketid tabavad elamukvartaleid
Foto: Silver Meikar

Järjekordne UAZ-452 tagurdab sissepääsu juurde, akendele kleebitud sildid “Груз 200”. Neli meest haaravad teki otstest kinni ja tõstavad elutu keha kanderaamile. “Lükake siiasamasse, ukse kõrvale,” juhendab Donetski surnukuuri töötaja. Külmkapid on täis ja keldrisse enam ei mahu.

Rahuajal jõudis Donetski surnukuuri keskmiselt 5-7 surnut päevas, selle nädala esmaspäeval 35 ning teisipäeval vähemalt sama palju. “Suurem osa on tsiviilelanikud,” kinnitab surnukuuri töötaja ja asub järjekordse hukkunu andmeid rutiinselt kaustikusse kandma.

“Nad tapavad meie lapsi, perekondi,” ütleb teine ja selle tõestuseks avab ühe külmkappidest. Hukkunud isa jalgade peale on asetatud tema viie aastase lapse elutu keha.

HOIATUS! Järgnev video sisaldab häirivaid kaadreid!

Lennujaama poolt on kuulda taas lahingumüra, teatatakse, et raketid on tabanud ka elamuid Gladkovka rajoonis. Kohale jõudes leiame eest perekonna, kes purustatud aknaklaaside asemele paksemat pakendikilet paigaldab. Grad on maandunud õue, selle killud tunginud läbi seinte tubadesse, lõhkunud katuse ja aia.

“Vot selline on Ukraina, tapab rahumeelseid elanikke,” ütleb pereisa. Neil endal läks üle noatera. Raketikillud lendasid ka tuppa, kus tütar magas, kuid tabasid vaid mööblit, ema ja isa olid aga köögis. Vedas ka naabermaja vanaproual, kes vahetult enne seda, kui rakett läbi katuse magamistuppa prantsatas, õue telefoniga rääkima oli läinud.

Seotud lood:

Ruutmeetrisest august laes tungib tuppa valgus, seinad on täis killukriime ja põrand tolmu ning tellisepuru. “Pensione meile ei maksta, aga selliseid kingitusi saadetakse,” näitab vanamees Gradi jäänuseid.

Donetski lennujaam on siit linnulennult 4 kilomeetri kaugusel ja elanikud kinnitavad, et siinkandis pole mingeid DNR-i võitlejaid. Tagasisõidul märkan kahe-kolmesaja meetri kaugusel siiski liivakottidega ümbritsetud hoonet, seinale punase värviga võõbatud “Vostok” ning neli relvastatud meest seda valvamas.

Võib-olla oli see lihtsalt separatistide magamiskoht, võib-olla aga baasiks, kust lennujaama poole miinipildujatest või raketisüsteemidega tuld antakse. Mul ei olnud võimalik seda välja uurida, ega saada ka teada, kas Ukraina andis siia rakettidega vastutuld või oldi lihtsalt ebatäpsed.

“Meie anname vaid vastutuld sinna, kus meie suunas on tulistatud” väitis mulle Ukraina võitleja “Pedro”, kes viimase kuu on osalenud lahingutest just Donetski lennujaamas. Gradi rakettisüsteem pole aga loodud täpsustuleks, seega on nende kasutamine elurajoonide tulistamiseks kuritegu ning ka rumalus.

On ju kindel, et iga hävinenud kodu, haavata saanud pereliige ja surnukuuri toodud tsiviilelaniku laip suurendab vihkamist ning vähendab võimalust, et kunagi saab olema ühtne Ukraina.