DELFI STRASBOURGIS | Terras: Brüsselis elan praegu sõbra pööningul

 (65)
Riho Terras.
IRL pressikonverentsFoto: Ilmar Saabas

Eesti verivärske eurosaadik Riho Terras ütleb intervjuus Delfile, et kõige rohkem on tal europarlamendis praegu vaja läinud hoopis saksa, mitte inglise keelt - ja seda ka suhtluses mittesakslastega. Militaarteemade asemel kavatseb Terras aga nüüd pühenduda hoopis põllumeeste ja jahimeeste kaitsele.

Kuidas on tundunud need esimesed päevad siin Strasbourgis täiskogul? Kas kõik vastab eeldatule?

Kõik inimesed küsivad mu käest seda, kuid mina ei tea, mis seal nii erakorralist on. Igasuguses uues organisatsioonis tuleb veidi segadust ikka ette, aga midagi haruldaselt keerulist küll ei ole. Mõistmine, kuidas mehhanism toimib, võtab ilmselgelt veidi aega, aga praeguste kohtumiste põhjal pole midagi seletamatut välja tulnud.

Inimestevahelised suhted mängivad siin väga olulist rolli. Olen aru saanud, et on vaja teada seda inimest, kes teab - ja kellega saab asju arutada. Ainult siis, kui tead, kus kohas asjad otsustatakse, saad protsesse mõjutada.

Delegatsiooni juhi koht Euroopa Rahvaparteis (EPP) - nagu ma siin iseendast koosnevat delegatsiooni juhin - annab teatud avaramad võimalused. Käisin eelmisel nädalal Salzburgis EPP delegatsioonijuhtide koosolekul, kus panime järgnevaks perioodiks plaani paika. Tutvusin seal kõigi nende inimestega ja sain ka teada, kes on millises komisjonis määrajad.

Seotud lood:

Kui jätta välja need komisjonid, kus ma ise olen, siis Isamaal teistes liikmeid pole - seega peab näiteks hästi läbi saama sakslastega, kes seal komisjonides on. Nii saab ka infot nendes valdkondades toimuva kohta, et mitte vaid oma komisjoni omaga piirduda.

Eks see taha kõik harjutamist, aga mida ületamatut siin pole - kuigi esimene pilk sellele tünnile [europarlamendi hoone Strasbourgis - K.V.] on suhteliselt kõhe. Meenutab Asterixi multifilmi, kus ta nägi Rooma bürokraatiat samasuguses majas - mu poeg saatis selle mulle.

Europarlamendi hoone Strasbourgis. PATRICK HERTZOG/AFP


Te vist ei peaüksi ka siin majas ringi orienteeruma?

Ma päris üksi ei ole, Karl [Terrase assistent Karl Robert Lausma - K.V.] on nüüd juba ametlikult tööle võetud, mis näitab, et ka europarlamendi bürokraatias on väikseid auke, kust saab läbi lipsata - tööle vormistamiseks läks vähem kui nädal.

Aga midagi ületamatut siin ei ole, majakaart on selge, tean, kus midagi toimub. Plenaaris on päris tore vaadata tühja saali, väljaspoolt tundub, nagu käiks jube aktiivne diskussioon, aga kui saali lähed, siis igaüks diskuteerib iseendaga. Kuigi praegu paistab päris palju rahvast olevat.

Millal teised assistendid lisanduvad?

Europarlamendi personaliosakond asub Luksemburgis ja sealt tulevad need otsused. Ootame neid neil nädalatel. Esialgu tuleb juurde kaks inimest.

Kas kavatsete siin saksa keeles ka sõna võtta, eriti teades, et olete kunagi Saksamaal õppinud?

Kavatsen siin eesti keeles sõna võtta, sest muidu tõlgid solvuvad, nad on siin vaeva näinud ja tõlgivad, aga mina ei räägi eesti keelt.

Aga tegelikult on praegu igal juhul kõige rohkem vaja läinud saksa, mitte inglise keelt. Vähemalt EPP fraktsioonis saab kõik asjad tegelikult saksa keeles ära aetud, sest isegi need, kes pole sakslased, räägivad kummalisel kombel seda. Näiteks taani proua räägib täitsa vabalt, ungari proua ka, soomlane räägib vabalt saksa keelt. Nii et saksa keel on siin kindlasti kasulik, et mitte öelda oluline.

Kas teil on seisukohad juba kujunenud neid küsimustes, mis sel nädalal hääletusele tulevad, näiteks kolmapäevase Vietnami vabakaubandusleppe osas?

Ma mõistan soovi kiire kaubanduse arendamiseks selliste riikidega kaubanduslepet sõlmida. Vietnamil on kommunistlike diktaatorriikide probleem täitsa olemas, vabakaubandusleppesse tuleb sisse panna mehhanismid, mis tagavad, et inimõiguste järgimisel on vähemalt laua taga need inimesed ja saaks survestada. See vabakaubandusleping pole tingimusteta - survestamise mehhanism peab olema olemas. Taoliste asjade otsustamine ongi keeruline.

Aga meie hakkame siin neljapäeva hommikul looma jahimeeste toetuse gruppi parlamendiliikmete hulgas. Rääkisime eile sest sakslasega, tegemist on täiesti uue initsiatiiviga - teeme ära. Siis on jahimeeste huvid europarlamendis vähemalt teada.

Kui rääkida Salzburgi kohtumisest ja EPP edasistest suundumustest, siis millised probleemid valitsevad? Liiga paremale kaldumine ja konkurents parempopulismiga? Millised on väljakutsed?

Elu on näidanud, et olla sillaehitaja ja kõikidega kogu aeg kompromissi leida võib viia selleni, et isegi Saksamaal on kristlik-demokraatlik maailmavaade katastroofi äärel. Tuleb kaitsta ja hoida selgeid, oma väärtustel põhinevaid seisukohti, mitte et valijale jääb ebaselgeks, kus kohas sa täpselt oled.

Saksamaal on aastakümneid üritatud kõik sotsiaaldemokraatide teemad teha kristlike demokraatide teemadeks neid üle võttes ja suures potis segades. Nii jääb valijale ebaselgeks, kes esindab mida. Mida rohkem keskele kokku tuled, seda suuremaks jäävad vabadused nii vasakul kui paremal äärel.

Riho Terras EPP kogunemisel Viinis. EPP


Tegelikult on lihtne: kristlike demokraatide alahoidlik maailmavaade ütleb, et ei ole vaja revolutsiooni, uusi asju tuleb võtta mitte vanu välja visades, vaid parandades.

See teema oli Salzburgis aruteluks, lisaks küsimus, kuidas seda kommunikeerida. Selliseid halle teemasid, kus sul pole selget seisukohta, on sotsiaalmeedias palju keerulisem müüa kui loosungeid ja hüüdlauseid. Tõde peab olema kuskil vahepeal: hüüdlauseid võib küll panna, aga need peavad olema ka sisuga täidetud.

Kus te ise konservatiivide seas paiknete? Esindate klassikalisemaid konservatiivseid väärtusi või kuidas sellega on?

Kui ma kunagi Münchenis õppisin, siis oli selline tore võrdlus, et baierlased, nemad on Laptop ja Lederhosen. Tänapäeval ehk illustreeriks sama mõtte esimest poolt 5G. Sülearvuti oli toona uudse ja moodsa näide, nahkpüksid aga esindasid vana. Hoida vanu väärtusi, aga teha seda uute tehnoloogiatega koos, et see kõik viiks edasi - see on minu maailmavaade.

Kui palju te kavatsete hakata tegelema europarlamendis väga aktuaalsete võrdõiguslikkuse küsimustega? Kui vaadata kasvõi selle täiskogu päevakava, on siin mitmed teemasid, mis puudutavad võrdseid õigusi ja sooga seotud küsimusi (näiteks suguelundite moonutamise lõpetamise strateegia, soolise võrdõiguslikkus strateegia, EL-i prioriteedid ÜRO naiste staatuse komisjoni istungjärguks -K.V.).

Minu maailmavaade on olnud kogu aeg see, et ei ole vaja teha eristaatust ja kvoote, sest naised on niigi ägedad ja tublid ning saavad hakkama asjadega oma moodi, aga tihti paremini kui mehed.

Kaitseväes ütlesin ka kogu aeg, et minu jaoks ei ole üldse probleemi, kas naised või mehed - peaasi, et nad selle asja ära teevad. Sama au- ja palgaastmega inimesed said loomulikult ka samamoodi palka.

Teisalt on probleem olemas, sest minu soov värvata endale n-ö naissoost toetajaid ei ole veel sada protsenti õnnestunud. Isamaal on see väike arenguvõimalus veel olemas, et rohkem naisi sellesse erakonda saada.

Kas te ei tunne siin soovi militaarteemadega rohkem tegeleda?

Ma olen nendega piisavalt tegelenud ja need asjad on mul selged. Kui vaja, olen alati nõus kaasa rääkima ja kui vastav teema tuleb suurde saali, siis kindlasti esitan oma seisukoha. Aga seal [väliskomisjonis ja selle julgeoleku ja kaitse alamkomisjonis] nii tublid inimesed ees, põllumajanduses AGRI-s pole kedagi, küll aga tegeleb see eestlaste jaoks väga oluliste teemad,ega: mets, põld, kuidas edasi minna.

Ma usun, et kui ma eesti põllumeeste mõtted sinna saan - kas ma need seal kaitstud saan, on teine küsimus - suudan vähemalt kindlasti ebamugavust tekitada.

Või ITRE-s (tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjon) tegeleda tehisintellekti ja energiaga - need on olulised teemad. Kus lõppeb green deal („rohelepe" ing k) ja algab fair deal („aus lepe" ing k)? Eesti on väga ühesuguse energeetikabaasiga, kuidas see üleminek saab niimoodi toimuma, et keegi ei jää tööta ega nälga?

Euroopa Liidus on need teemad palju rohkem otsustamise teemad kui üldine välispoliitika. Tsiteerin ilmselt kedagi, kuid olen ka ise selle ütlemisega nõus: EL-i välisteenistus toimib suurepäraselt kui probleemi pole. Hetkel, mil probleem tekib, üritavad suured riigid seda lahendada ja EL-i välispoliitikajuht kutsutakse ka võib-olla juurde kuulama. Nii see ei tohiks olla, aga praegu see on nii.

Kas Brüsselis on korter leitud?

Ei ole, elan sõbra pööningul. Mul pole ka aega olnud, olen seal eelmisel nädalal paar päeva olnud ja pole isegi veel otsustanud, kas korter või hotellituba, sest elan Haagis, mis on pooleteise tunni kaugusel Brüsselist. Päris iga päev küll sõita sinna ei saa.