Delfi Strasbourgis | SUUR LUGU: Eesti eurosaadikud hindavad, kuidas sai hakkama Juncker ja millega peaks tegelema von der Leyen

 (42)
Delfi Strasbourgis | SUUR LUGU: Eesti eurosaadikud hindavad, kuidas sai hakkama Juncker ja millega peaks tegelema von der Leyen
Kuus praegust Eesti eurosaadikut.Photojet

Täna, mil europarlament hääletab uue Euroopa Komisjoni ametisse astumise üle, on paslik teha väike ette- ja tagasivaade. Kõik kuus Eesti eurosaadikut andsid Delfi ja Eesti Päevalehe palvel hinnangu Jean-Claude Junckeri tööle ning ütlesid, mida nad tulevikult ootavad.

Andrus Ansip (Reformierakond/Uuenev Euroopa: minu kõige raskem ettepanek oli andmete vaba liikumine

Andrus Ansip ja Jean-Claude Juncker mullu suvel Brüsselis. Foto: Virginia Mayo, AP


Milline oli suurim õnnestumine Jean-Claude Juncker juhitud Euroopa Komisjonis, kus teie olite perioodil 2014-2019 asepresident ja digitaalse ühisturu volinik?

Seotud lood:

Põhilise osa oma ajast tegelesin ma digitaalse ühtse turu avamisega ja arvan, et selle loomine on olnud just Junckeri komisjoni üks suurimaid edulugusid - ma ei saa teisiti arvata.

Kas midagi jäi pooleli ka?

Ma olen sellega päris rahul, mida oleme viimase viie aastaga Euroopas digivaldkonnas saanud, kuid paljud otsused olid minu ametiajaks mingil määral üle küpsenud. Aeg oli valmis nende otsuste langetamiseks.

Lõime uued telekomireeglid Euroopa Liidule ja seadsime eesmärgiks ühenduvuse reeglid aastaks 2025. Selle saavutamiseks on EL-s tervikuna vaja investeeringuid suurusjärgus 500 miljardi eurot. Kui oleksime jätkanud vanade reeglitega, oleks need olnud investoritele väheatraktiivsed ja analüüside järgi oleks investeeringute nappus olnud 155 miljardit aastas. Uute reeglitega ületame usutavasti selle investeeringutelõhe.

Üldiste andmekaitsereeglite tõttu tuli osades EL-i riikides taset tõsta, mõnedes langetada - Saksamaal ja Austrias näiteks. Cambridge Analytica ja Facebooki skandaali tõttu said sada riiki üle maailma aasta jooksul oma esimesed isikuandmekaitsereeglid ja enamasti olid need samad mis meie EL-i GDPR.

Minu kõige raskem ettepanek oli andmete vaba liikumine, sest kukkusime kaks korda läbi ka Euroopas Komisjonis - polevat piisavalt asitõendeid, et on olemas probleem, mida lahendada tahate. Kuidas ei ole - 56 erinevat andmete sundlokaliseerimise reeglit 21 liikmesriigis! On raske selgeks teha, et tegelikult puudutab see meie konkurentsivõimet.

Millised on teie hinnangul järgmise komisjoni suured teemad, millega nad peavad hakkama tegelema?


Päris nii ei ole, et uus Euroopa Komisjoni koosseis tuleb kokku ja mõtleb, et mis oleksid need ilusad asjad, mida võiksime ära teha. Karm reaalsus ja igapäevapoliitika dikteerivad oma: meie komisjon pidi palju tegelema migratsiooniküsimuste ja Brexitiga. Täiesti selgelt peab uus komisjon pühendama üksjagu aega rahvusvahelise kaubandusega seotud küsimustele. Sellest ei pääse kuidagi mööda.

Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid/S&D): Junckeri komisjon läheb ajalukku kriisihalduskomisjonina

Marina Kaljurand Foto: Rauno Volmar

Millise hinnangu annate Jean-Claude Junckeri juhitud komisjoni tegevusele? Mis olid suuremad õnnestumised-ebaõnnestumised?

  • Junckeri komisjon läheb ajalukku kriisihalduskomisjonina, mille tööd juhtis sageli rohkem elu ise kui hoolega läbi mõeldud tööplaanid. Õpikutes kirjutatakse tulevikus ikka Brexitist ja migratsioonikriisist, mitte Junckeri kasvuplaanist või pangandusliidu edasiarendamisest. Junckeri komisjon oli üle pika aja tugeva poliitilise hoiakuga, mis enam-vähem püsis algselt välja käidud 10 prioriteedi raames ega üritanud tegeleda kõigi võimalike asjade reguleerimisega, mida tema eelkäijatele on sageli ette heidetud. Paraku raskendas Junckeri komisjoni tööd asjaolu, et viimastel aastatel saatis paljudes liikmesriikides edu populiste või äärmuslasi ning see vähendas võimalusi jõuda paljudes euroopa poliitikates kokkulepeteni.

Milliste teemadega tegelemist ootate enim uuelt Euroopa Komisjoni juhilt Ursula von der Leyenilt?

  • Kliimaküsimustes tegi ka eelmine komisjon tublit tööd teinud, aga arvestades neid enneolematult suuri ootusi, mida paljud valijad panevad kliimapoliitikas uuele komisjonile ning laiemalt kogu Euroopa Liidule, siis ilmselt saab von der Leyeni komisjoni üheks kõige olulisemaks edukuse mõõdupuuks just kliimapoliitikas uute lahenduste välja pakkumine. Üldisemalt on paljud eurooplased kriisidest väsinud ning ootavad uutelt juhtidelt majanduslikku kindlustunnet ning suuremat sotsiaalset turvalisust. Von der Leyeni komisjoni jaoks on oluline mõista, et vähendamaks äärmuslike poliitikute mõju peavad peavooluparteid valijatele pakkuma niinimetatud käegakatsutavaid tulemusi.

Jaak Madison (EKRE/Identiteet ja Demokraatia): kümnepallisüsteemiks paneks hindeks 3

Jaak Madison. Foto: MIGUEL MEDINA, AFP/Scanpix

Millise hinnangu annate Jean-Claude Junckeri juhitud komisjoni tegevusele? Mis olid suuremad õnnestumised-ebaõnnestumised?

  • Sõltub, millisel skaalal hinnata. Kümnepallisüsteemis ehk hindeks paneks 3. Päris ühte ei paneks, kuna Euroopa Komisjon suutnud mõndagi asjalikku ellu viia, näiteks rändlustasude kaotamine Euroopa Liidus. Samas on fakt see, Euroopa Liidus vohav massiline bürokraatia koos direktiivide-määruste tootmisega pole vähenenud, vaid vastupidi. Euroopa Komisjon reageeris ka ühel halvimal võimalikul moel massilisele sisserändele, kui hakkas liikmesriikidele suruma peale kvoodisüsteemi. Euroopa Komisjon ei ole ka suutnud tunnistada vigu ja eksimusi, mille tõttu üldse 2016. aastal britid hääletasid liidust lahkumise poolt. Seega üldiselt on Juncker suutnud Euroopa Komisjoni elus hoida, kuid samas - mis elu see ka on.


Milliste teemadega tegelemist ootate enim uuelt Euroopa Komisjoni juhilt Ursula von der Leyenilt?

  • Ootan pigem seda, et uus president ei tegelekski parem millegagi. Kuna Ursula von der Leyen suutis oma esimeses suures kõnes Euroopa Parlamendis olla niivõrd vasakäärmusesse kalduv, siis on pigem halb see, kui ta hakkab oma lubadusi ka ellu viima. Seega oleks Euroopa Liidus liikmesriikidele palju parem see, kui Euroopa Komisjon võtaks rahulikult ning ei hakkaks käituma kui Euroopa Ühendriikide keskvalitsus.

Sven Mikser (Sotsiaaldemokraadid/S&D): komisjon ja selle president ei suutnud rändekriisi poliitiliselt sama hästi hallata kui praktiliselt

Sven Mikser Foto: Ilmar Saabas


Millise hinnangu annate Jean-Claude Junckeri juhitud komisjoni tegevusele? Mis olid suuremad õnnestumised-ebaõnnestumised?

  • Kuigi Euroopa Komisjon alustas oma viie aasta pikkust ametiaega heaks kiidetud tegevusprogrammiga, ei saa sisulist hinnangut tema edukusele või edutusele anda vaid 2014. aastal kokku lepitud plaanides ja lubadustes näpuga järge ajades, seda enam, et Euroopa arenguid on viie aasta jooksul oluliselt mõjutanud mitmed ootamatud sündmused ja ettenägematud kriisid. Nagu viie aasta eest, nii on Euroopa Liit tänagi tugev ja toimiv, ent samas habras ja potentsiaalselt haavatav nii sisemistest kui välistest šokkidest. See tähendab, et uuel komisjonil ja ka teistel EL-i ja liikmesriikide institutsioonidel tuleb jätkuvalt tegelda Euroopa struktuuride vastupanuvõime suurendamisega.
  • Junckeri juhitud komisjon alustas tööd ajal, mil Euroopa ei olnud veel toibunud ülemaailmsest finantskriisist. Euroala kindlustamine on kindlasti üks komisjoni töövõite. Rändekriisi lahendamisel oli komisjoni praktiline töö migratsioonivoo kontrolli alla saamisel märkimisväärselt tulemuslik. Paraku aga ei olnud teema poliitiline haldamine komisjoni ja selle presidendi poolt kaugeltki sama professionaalne. Võib öelda, et tugevalt alahinnati neid valulisi reaktsioone ja sisepoliitilisi tagasilööke liikmesriikides, mille tõid kaasa komisjoni poolt rutakalt formuleeritud ettepanekud. Nii võimendas rändeteema Euroopa Komisjoni poolne käsitlemine kaudselt ka neid populistlikke sõnumeid, mis toitsid paremradikaalide tõusu nii mitme liikmesriigi kui ka Euroopa Parlamendi valimistel.
  • Oluline uus algatus oli Euroopa kaitsekoostöö tugevdamine ning Euroopa Kaitsefondi käivitamine, kuid siin saab ammendavamaid hinnanguid anda ilmselt alles uue komisjoni tööajal. Eestile olulises IT-valdkonnas suudeti üsna hästi kaitsta Euroopa kodanike privaatsust, kuid päriselt ei ole suudetud toime tulla võltsuudiste ja vihakõne levikuga, samuti tuleb Euroopal lähitulevikus suuta tunduvalt tõhusamalt vastu seista Venemaa-poolsele mõjutustegevusele. Kindlasti on positiivne, et komisjon näitas sirget selga kaitsmaks õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid ning oli valmis resoluutselt reageerime nende põhimõtete rikkumisele liikmesriikide poolt. Selle põhimõttekindla liini hoidmine saab olema järgmisele Komisjonile tõsine proovikivi.

Milliste teemadega tegelemist ootate enim uuelt Euroopa Komisjoni juhilt Ursula von der Leyenilt?

  • Ursula von der Leyeni programmis on olulisel kohal keskkond ning kui komisjon saab ametisse kinnitatud, hakkavad teema eest vastutama nii komisjoni esimene aseesimees sotsiaaldemokraat Frans Timmermans kui omas vastutusvaldkonnas ka tulevane energiavolinik Kadri Simson. See, kas ja kuivõrd suudab uus komisjon liikuda oma ambitsioonikate keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmise suunas, on kindlasti üks kogu tema edukuse mõõdik.
  • Teine suur väljakutse on hoida ja parandada Euroopa majanduslikku ja tehnoloogilist konkurentsivõimet maailmas, millest otseselt sõltub Euroopa inimeste majandusliku toimetuleku ja heaolu kestlik kindlustamine. Innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse, infotehnoloogiliste lahenduste ja digitaalse majandusega edasiminek on teine oluline mõõdupuu, mille põhjal saame viie aasta pärast von der Leyeni komisjonile hinnangu anda.
  • Kolmas oluline mõõdik on komisjoni suutlikkus suurendada Euroopa Liidu poliitilist mõjukust maailmas. See eeldab, et Euroopa Liidu käsutuses on kõik vajalikud vahendid täitmaks EL-i Globaalstrateegias sõnastatud eesmärke humanitaarabi ja arengukoostöö, aga samuti ka nii tsiviilse kui sõjalise kriisilahenduse valdkonnas.

Urmas Paet (Reformierakond/Uuenev Euroopa): annan Junckeri komisjonile tervikuna hea hinde

Urmas Paet Foto: Anette Parksepp

Millise hinnangu annate Jean-Claude Junckeri juhitud komisjoni tegevusele? Mis olid suuremad õnnestumised-ebaõnnestumised?

  • Annan tervikuna Junckeri juhitud Euroopa Komisjonile hea hinde. Pean üheks konkreetsemaks õnnestumiseks otsuseid EL-i kaitse- ja julgeolekukoostöö tugevdamisel.
    Praeguse Euroopa Komisjoni mandaadi ajal on tehtud otsused EL-i kaitsekoostöö süsteemse loomise osas. See võimaldab Euroopa kaitsevõimet tugevdada ning Euroopal paremini ka NATO tegevust toetada. Ka uute julgeolekuohtudega tegelemine nagu küberkaitse ja hübriidohud on tõusnud tähelepanu alla. See teema on mulle oluline, sest olin eelmise Euroopa Parlamendis Euroopa kaitseliidu ja ka küberkaitse raporti raportöör.
  • Tänu Andrus Ansipi ja tema meeskonna tööle lõppesid mõne aasta eest rändlustasud ELis.
  • Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni aega jäävad paraku meenutama ka mõned kriisid. Näiteks Süüria sõja tagajärjel mõni aasta tagasi tekkinud põgenikekriis näitas, et Euroopa Liit ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida ega probleemi ennetada. Tulevikus peab Euroopa Liit tõestama, et suudab olla sellistes küsimustes tõhusam.

Milliste teemadega tegelemist ootate enim uuelt Euroopa Komisjoni juhilt Ursula von der Leyenilt?

1. Euroopa ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljakujundamist ning ühtse välispoliitika tugevdamist. Seda ka näiteks ja eriti Hiina ning Venemaa suunal.

2. Euroopa väliskaubanduspoliitika tugevdamist. Euroopa Komisjoni presidendil tuleb seista selle eest, et Euroopa majandus- ja kaubandushuvid oleksid maailmas võimalikult hästi kaitstud ning samas oleks Euroopa Liit edaspidigi vabakaubanduse eestvedaja ning selle rahvusvaheliste trendide kujundaja.

Oluline on, et ELi ettevõtetel ei oleks kehvemad tingimused kolmandate riikide, näiteks Hiina turul tegutsemiseks, kui on Hiina ettevõtetel EL-i turul.

3. EL peab pakkuma selget perspektiivi oma idapartneritele ja EL-i mittekuuluvatele Lääne-Balkani riikidele. EL peab välispoliitikas olema edukas ennekõike oma vahetus naabruses, siis saab eeldada ka laiemat mõju.

4. EL peab reformima oma arengukoostööpoliitikat. Seda eriti just Aafrika suunal. Et arengukoostöö annaks rohkem reaalseid tulemusi partnerriikide heaolu kasvu tugevdamisel ning vähendaks selle kaudu inimeste motivatsiooni oma riigist majanduslikel põhjustel emigreeruda.

5. Kliima- ja energiapoliitikas tuleb saavutada tasakaal, mis on keskkonnasäästlik, kuid ei kahjusta Euroopat võrreldes muu maailmaga.

6. Teenuste ühisturg tuleb hästi toimivaks kujundada.
7. EL-i arengute ning komisjoni otsuste paremat selgitamist ELi riikide elanikele, et vähendada teadmatusest või valeinfost tulenevat trotsi EL-i suhtes.

Yana Toom (Keskerakond/Uuenev Euroopa): meie välispoliitiliste otsuste sagedane hambutus pole reeglina olnud Junckeri teene

Yana Toom Foto: Anette Parksepp

Millise hinnangu annate Jean-Claude Junckeri juhitud komisjoni tegevusele? Mis olid suuremad õnnestumised-ebaõnnestumised?

Jean-Claude Juncker kirjeldas ametisse astudes 10 prioriteeti, mille kallal tema juhitud komisjon pidi eriti aktiivselt tööd tegema. Vaadakem mõnda neist lähemalt.

1. Töökohad, majanduskasv ja investeeringud

Numbrid näitavad, et Junckeri ajal on EL-is loodud 14 miljonit uut töökohta ja et 2019. aasta teises kvartalis lõi toohõive määr (73,9%) Euroopa Liidus rekordi. Noorte töötuse määr langes 24 %-lt (jaanuar 2013) 14,2%-ni (selle aasta august).

Majanduskasv sel perioodil oli 2%, mille tulemusena 49% eurooplastest on positiivselt meelestatud EL-i majanduskliima suhtes.

Küll aga on selge, et omistada need teened üksnes Junckerile ja tema juhitud komisjonile oleks äärmiselt naiivne - ühe inimese võimuses pole pöörata majanduskasv tõusuteele või langetada töötuse määra, kuigi mina võtsin need numbrid Junckeri komisjoni ametlikust raportist. Noh, eks see olla tüüpiline poliitiku käitumine, ega ma ise ka patust puhas pole.

2. EL-USA vabakaubandus

Lepingut ei tulnud, aga nii nagu majanduskasv pole Junckeri teene, pole ka TTIP läbikukkumine tema süü. Selle teatavasti torpedeeris Donald Trump isiklikult.

Päris huvitaval kombel kajastuvad Junckeri komisjoni aruandes kaubandussuhted USA-ga optimistlikult - näiteks USA sojaubade import Euroopasse Junckeri juhtimisel kasvas tervelt 93%, veeldatud maagaasiga aga juhtus täisime - siin on kasv lausa 479%.

Kuna nii sojaubade kui ka üüratult kalli USA veeldatud maagaasi suhtes olen ma pigem skeptiline, siis selle prioriteedi täitmist hindaks ma pigem Euroopa parlamendi koridorides levinud väljendiga „mõõdukas progress".

3. Uus rändepoliitika

Tihtilugu räägitakse, et siin kukkus komisjon täiesti läbi, kuna kohustuslike kvootide süsteem ei leidnud liikmesriikide toetust. Tõsi küll, me sõlmisime tehingu Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, kellele maksame selle eest, et ta hoiab piiri kinni, kuid Türgi tõi just selle esimese argumendina välja, kui EL mõistis hukka Türgi sõjategevuse kurdide aladel Süürias.

EL-i rändepoliitikat ei saa kuidagi nimetada jätkusuutlikuks, kuid ma ei kujuta ette, kes Euroopa Komisjoni presidendina suudaks seda probleemi üldüldse lahendada.

Fakt on see, et pagulaste juurdevool võrreldes 2015. aasta oktoobriga vähenes tänaseks 90%. Juncker andis endast kahtlemata parima ja tema tööd hinnates tuleb meeles pidada, et ilma Euroopa Liidu Nõukoguta ei sünni ühtegi otsust, seega ei saa väita, et komisjon ei tulnud asjaga toime.

4. Euroopa Liit kui mõjukas rahvusvaheline tegija

Mina mõistan seda nii - mõjukas välispoliitikas. Ka suurim Euroopa Liidu välispoliitilne võit - Iraani tuumalepe - on saavutatud Junckeri ajal. See, et Donald Trump üritas seda hiljem põhja lasta, pole jällegi Junckeri süü.

Vastab tõele, et EL-i välispoliitiline ambitsioon on Junckeri ajal suurenenud, kuid jällegi ei ole võimalik hinnata komisjoni tööd nõukogust eraldi. See, et meie välispoliitilised otsused on vahel nii hambutud, on reeglina ikka nõukogu, mitte Junckeri teene.

5. Minu jaoks olulisem asi, millega vana Euroopa Komisjon sai hakkama, on sotsiaalõiguste sammas, mis võeti vastu 2017. aastal ja mida peab nüüd liikmesriikides rakendama.

Kui see õnnestub, väheneb liikmesriikide vahel sotsiaalne ebavõrdsus ja suur osa probleeme, mis meid täna (ajude äravool, rahvastiku vähenemine, sotsiaalne dumping) kimbutavad, saavad lahenduse.

Annan endale aru, et teatud asju ei saa muuta aluslepinguid avamata, kuid ühtse turu raames saab meie inimesi päris edukalt kaitsta ja ma loodan, et sotsiaalkomisjon, kuhu ma kuulun juba teist korda, saab sellega ka hakkama.

Milliste teemadega tegelemist ootate enim uuelt Euroopa Komisjoni juhilt Ursula von der Leyenilt?

Oma europarlamendi ees peetud kõnes lubas Ursula von der Leyen nii palju, et oleks ime, kui ta selle kõigega saaks hakkama. Erilist muret tunnen ma just sotsiaalse valdkonna parast, kuna siin on alati argumendiks subsidiaarsuse põhimõte, millest ei saa üle ega ümber. Samas võetakse sotsiaalseid agendasid nüüd palju tõsisemalt kui kunagi varem, nii et meie ülesanne peaks olema hetkel nende ellu viimine.

Ursula von der Leyen lubas ka teatud läbimurret keskkonnapoliitikas, ootan tema ettepanekuid suure huviga ja löön võimalusel kaasa.

Ja muidugi ei saa unustada Brexitit, mis juba kolm aastat varjutab absoluutselt iga meie sammu. Kindlasti jagub seda veel pikaks ajaks, nii et meie inimeste õigused Suurbritannias saavad olema läbivaks teemaks ka järgneva viie aasta jooksul.