Seni on olukord piiril olnud võrreldes varasemaga rahulik. Maanteed mööda kulgevas Evzoni piiripunktis immigrante peaaegu pole, liiklus Kreeka ja Makedoonia vahel kulgeb praegu häirimatult.

Nö tavalisse Makedoonia-Kreeka piiripunkti Evzonis pagulased reeglina ei lähe, nad suunatakse Kreeka politsei poolt enne piiripunkti teelt kõrvale, kus nad jalutavad paar kilomeetrit üle põldude ja mööda raudteeäärt, kuni jõuavad Idomeni laagrisse.

Idomeni kaudu kulgeb Kreeka-Makedoonia raudteeliiklus ja ka seda on suudetud siiani jätkata, ehkki raudteeharude vahed ja ääred on telke täis. Aeglaselt ja suure tuututamise saatel suudavad kaubarongid liipritel mängivate laste vahel endale kuidagiviisi teed teha.

Laagris seisavad põgenikud ja teised rändajad pikkades järjekordades, et hankida endale mõni järjekordne edasiliikumiseks vajalik paber. Taolist piirile pressimist nagu nädala alguses maailma meedias näha võis, hetkel pole.

Kuid arusaamatust, millal saab edasi liikuda ja rahulolematust kohtab laagris olijate seas igal sammul. Pagulasabi töötajate seast kostab kogu aeg kartust, et sündmused lähevad taas käest ära.

Kreeka poolel asuv laager Idomeni raudteejaama ümber on võtnud hiiglaslikud mõõtmed, kasvades pea sama suureks kui lähedal asuv Makedoonia linn Gevgelija.

Võrdluseks: Viljandist pisut väikesema linna kõrvale on tekkinud pagulaslaager, mis on linnaga võrreldes peaaegu sama suur. Ja see jätkab kasvamist. Elu laagris on kõike muud kui mugav, mida tõendavad 200-meetrised järjekorrad.

Gevgelijas paiknev laager asub aga muljetavaldava okastraadirägastiku taga ning seda paigaldatakse üha juurde. Makedoonia poolne laager on oma suuruselt pigem väheldane. Seda on valvamas mõnikümmend sõdurit ja politseinikku, lisaks veekahuriga auto.

Võrreldes septembris Ungari-Serbia piiril nähtuga on siin inimeste liikumine oluliselt organiseeritum. Igalt poolt võsast väljailmuvaid seltskondi, keda politsei taga ajaks, oli Ungaris ja Serbias igal sammul, Makedoonias ja Kreekas aga mitte.