DELFI PETERBURIS | Valimiste võltsimisest soovitatakse mitte kirjutada, võidakse kohv ära mürgitada

 (54)
DELFI PETERBURIS | Valimiste võltsimisest soovitatakse mitte kirjutada, võidakse kohv ära mürgitada
Foto: Pavel Golovkin, AP

Pühapäeval toimuvad Venemaal presidendi... Putini valimised. Delfi korrespondent käis Peterburis, kus selgus, et venemaalased mõistavad, et valitsusele ei ole tähtis, kelle poolt hääletatakse, vaid osavõtuprotsent. Suur osa vastutusest on pandud riigitöötajate õlule, kes on olukorra pantvangid, ning loodetakse ka noortele, keda meelitatakse valima kontserdipiletitega.

Paljud küsitletud Peterburis keeldusid kaamera ees valimiste teemal rääkimast. Nad selgitasid, et hiljem võib probleeme tulla. Off the record ütlesid aga kõik nagu ühest suust, et pärast valimisi ei muutu midagi.

Naine, 32-aastane: „Kes saab presidendiks, on juba otsustatud. Ülevalt on antud soovitused, praegu on ainus antud ülesanne tagada osavõtt. Isegi debatid või valimiseelne agitatsioon kandidaatide poolt ei ole enam nii tähtsad.”

Venemaal käib aktiivne propaganda kõiki võimalikke ressursse appi võttes, et tagada just osavõtt. Propagandat tehakse televisioonis, raadios ja internetis. Eriline tähelepanu on pööratud noortele, kellele lubatakse tasuta pileteid Jegor Kridi, Timati, Dima Bilani ja veel 20 artisti kontsertidele.

Umbes 40-aastane mees oletas tänaval, et valitsusele ei ole praegu eriti tähtis, millise tulemusega võidab Putin sellistes linnades nagu Moskva või Peterburi. Tähtis on tugev tulemus Krimmis, et näidata maailmale, et poolsaare elanikud on Venemaa poliitikaga rahul ja pole põrmugi mõelnud Ukrainasse „naasmisele”. Mees märkis ka, et on väsinud praegusest sõjapoliitikast. „Aga kes tahab sõda?” küsis ta.

Seotud lood:

Mööda kõndinud vanamees heitis lause, mida oli pärast kuulda korduvalt: „Midagi ei muutu.”

Varasematel küsitlustel Peterburis on inimesed alati innukalt osalenud ja küsimustele vastanud, aga valimiste teema paneb paljusid mõtlema, kas tasub oma nime all rääkida, kas on ohutu.

„Ma lähen kooli lapsevanemate koosolekule. Kõigile õpetajatele oli antud käsk paluda lapsevanematel hääletada just valimisjaoskondades koolides. Teatud osavõtuprotsendi eest tulevad neile mingid boonused. Ja õpetaja on kohustatud helistama pühapäeval kõigile lapsevanematele ja uurima, kas nad on valimas käinud. Kui ei, siis mõjutama ja paluma teadlikkust üles näidata,” rääkis 32-aastane naine, kelle sõnul oli näha, et õpetajal oli ebameeldiv sellest rääkida. „Aga ta peab juhtkonna ees tehtud tööst aru andma. Aga kelle poolt hääletada – ei sõnagi ega mingeid soovitusi.”

18-aastane neiu rääkis, et tema sõbranna, kes töötab meditsiiniõena, keeldus tööl juhtkonna nõudmisi täitmast, sest need ei ole töökohustustega otseselt seotud. Meditsiinitöötajatel kästi teatud ajal minna konkreetsesse valimisjaoskonda. Kelle poolt hääletada, ei öeldud. Küll aga vihjati, et kui mõni ei tule, võidakse preemiast ilma jätta.

Neiu soovis samuti anonüümseks jääda. Näiteks tegevuse ohtlikkuse kohta tõi ta juhtumi, kui noormees mõisteti süüdi postituse jagamise eest sotsiaalmeedias. 24-aastane tudeng Aleksandr Kruze Starõi Oskolist mõisteti 2,5 aastaks kolooniasse nelja jagamise eest VKontaktes, mis loeti ekstremistlikeks. Noormees viis läbi sotsioloogilist küsitlust diplomitöö jaoks ekstremismist.

33-aastane mees rääkis, et tema tuttavad töötasid eelmiste valimiste ajal valimisjaoskondades. Töötajaid sunniti tulemusi võltsima. „Seal on juhised lugeda teistmoodi, kui Ühtne Venemaa ei tule häälte poolest esikohale. Ja häälte lugemise ja registreerimise arvutiprogramm on nõrkade kohtadega. Aga parem ära sellist asja kirjuta, mürgitad kohvi ära,” hoiatas mees.

Üldiselt ei saa kinnitada, et venemaalased oleksid Putiniga rahulolematud. Pigem väsinud. Aga nagu ütles üks neiu, alternatiive Putinile ei ole.