DELFI PARIISIS: Ratase kohtumine võimu tipus oleva Macroniga tuleb mitmetahuline
Peaminister Jüri Ratas jõudis Berliinist otse Pariisi, kus kõnelused on Merkeliga võrreldes huvitavamadki.
Ratas teeb Pariisis omamoodi ajalugu. Seni on Prantsusmaa soovinud kahepoolse visiidi puhul ikka võõrustada Eestist riigipead, kuid uue presidendi Emmanuel Macroni ajal paistab olevat arusaamine muutunud.
Tõesti, protokolli tõttu peaks Prantsusmaa presidendi puhul ikka Eesti riigipea juhtivaks partneriks olema, kuid Euroopas on asjad aina enam muutunud. Kuna Eestist käib Euroopa Ülemkogul ja NATO tippkohtumistel ikkagi valitsusvastutust kandev peaminister, siis on loogiline, et neis asjus kohtub Prantsusmaa presidendiga ka Pariisis ikka valitsusjuht.
Ja Macroniga tulevad jutuks mõlemad: julgeolekuküsimused ning EL-i eesistumise asjad.
NATO ja julgeoleku teemad on tähtsad, sest Prantsusmaa on osaks Eestisse paigutatud ja Suurbritannia juhitud NATO liitlaste pataljonist. See oli Prantsusmaa poolt väga julge ning otsustav samm ning on teinud Pariisi-Tallinna suhtluse varasemaga võrreldes lausa erakordselt lähedasemaks. Mõistagi tõuseb üles küsimus kaitsekoostööst EL-is.
Lähetamise lahendamine
Kuid mõistagi on peamine rõhk Euroopa Liidul ja siin on Ratasel oodata tunduvalt mitmenäolisemat kohtumist, kui pea täies üksmeeles möödunud jutuajamise puhul Merkeliga.
Macron on äsja võimule saanud ja andnud mitmeid lubadusi Euroopaga seoses valimiskampaania jooksul. Mõned neist on Prantsusmaal poliitiliselt märgilased. Näiteks soovib Macron väga ühtlustada töötajate kohtlemist Euroopas. Eriti puudutab see nn lähetatud töötajate küsimust.
Täna saab näiteks Eesti ettevõte „lähetada“ oma palgalised Prantsusmaale tööle, kellele kehtivad Eesti palga ja tagatiste süsteemis. Macron tahaks selle ära muuta, et tingimused oleks võrdsed. Paraku ei taha mitmed idapoolsed EL-i riigid sellest kuulda, sest see võtaks ettevõtetelt ja töötajatelt konkurentsieelise.
Muide ka Eesti ettevõtted ja inimesed töötavad nö lähetuse korras Prantsusmaal, muuhulgas laevaehituse sektoris. Seega puudutaks see Eestitki.
Ratas peab vaatama ning hindama, kas Macroni soovile on võimalik kuidagi eesistumise ajal vastu tulla, leida kompromisse, mis oleks ta teistele aktsepteeritav.
