Delfi lugejad: Vene miilits on kassiir ja väljapressija
Valdo kirjutab:
peale meeletu piirijärjekorra läbimist jõudsin Venemaale (Narva kaudu) ca 00:30. Olin autoga, väljas pilkane pimedus, vihma sadas (aprill), teel Peterburi poole. Maanteel (öösel kell ca 2:00) sõitsin mööda Žigulist, mille katusel heinapall, tema sõidukiiruseks ca 30 kilomeetrit tunnis. Peatas mind miilits kohe sealsamas, peatamise põhjuseks pideva joone ületamine möödasõidul (pilkane pimedus, sirge tee, ühtegi autot näha polnud). Aserist miilits küsis konkreetselt 10000 rubla trahvi või muidu load ära.
Keeldusin ettepanekust, jätsin load sinna, sain ajutised load. Hommikul saatkonda helistades sain teada, et võõramaalane ei tohi mingil juhul lube loovutada, vaid hoopis peab saatkonna esindaja kutsuma…
Tagasiteel regulaarse peatamise käigus (päevasel ajal) küsis miilits, et mille eest siis ajutised load?
Saanud teada põhjuse, muigas miilits laia näoga, mainides et 5000 rubla on Venemaa trahvimäär purjus peaga sõitmise eest…
Vene kolleegidelt kuulsin, et tipptunnil linnalähedastel trassidel palkab miilits pikalt pideva joone kohtadesse traktori, eks pikas sabas sõites keegi ikka murdub ja üle pideva joone möödub. Iga pideva joone ületuse eest saab traktorijuht oma osa…
Aare lugu on selline:
Oli tuisune talveilm ja meie tagasiõit Kostromast Moskvasse venis ähvardavalt pikaks. Lennupiletid tagasisõiduks olime muidugi kohe välja ostnud, nüüd aga hakkas järjest selgemaks saama, et õigeks ajaks me oma lennukile küll ei jõua. Autojuht tegi kõik endast oleneva ning lõpuks olime lennujaamas täpselt tunniajase hilinemisega.
Suur oli aga üllatus kui selgus, et tuisu tõttu oli seni väljumata jäänud ka meie lennuk. Kohe kuulutatigi, et “registratsija zakantšivaetsja tšerez 5 minut”. Jooksime hingeldades lettide juurde. Siis veel tollideklaratsiooni täitmine, mis sellisel hetkel tundus eriti absurdne. Olin Venemaale saabudes deklareerinud 800 dollarit ja teadsin, järel pidi olema veel 400. Suures segaduses ja kiirustamises jätsin selle kirja panemata.
Valvas miilitsatöötaja aga avastas minu vöötasku otsekohe. Kui nägi seal dollareid, muutus eriti elavaks: “Tahate meie riigist ebaseaduslikult välja viia valuutat? Arreteerin teid! Tulge sirmi taha!”
Sirmi taga muutus tema toon aga järsku leebeks. Veendunud, et mul on täpselt 400 dollarit tegi ta mulle ettepaneku: “Davaite delim po bratski!”.
Nii mu 200 dollarit rändasidki miilitsaonu taskusse, mina aga jõudsin lõpuks õnnelikult lennuki peale. Väike lugu aga meeldiv meenutada…
Hermas:
Oli 2001. aasta juulikuu, kui olin väikese Rootsi registris olnud minibussiga teel Tallinnast Astrahani. Nautisin kogu hingest võimalust läbida nii pikk lõik suurest Venemaast, seda kõike läbi esiklaasi põrnitsedes ja igat momenti ja tahku sellest endasse imedes.
Nii minnes kui tulles kogesime oma meeskonnaga (9 reisijat kahes autos) sekeldusi kohaliku miilitsaga. Minnes lahenes ilmselt kõik altkäemaksu teemat välistades.
Tagasiteel aga rääkis meie reisujuht, et oluline on alati öelda korravalvurile, et „ usud jumalat ja ei saa seepärast lihtsalt altkäemaksu maksta“. Kuna see ettepanek ühtis minu usuliste vaadetega, siis tundus selline lahendus mulle igati sobivana.
Mäletan, et olime Moskvast läbi jõudnud ja väljas läks pimedaks. Nägin lõpuks vaid meie ees sõitva auto tulesid. Järsku vilksatas minu vaateväljas kurjakuulutav sau. Keerasin auto teepervele ja mind toimetati seal seisvasse miilitsaautosse. Olin ületanud vist kiirust.
Vabandasin nende ees oma eksimuse pärast. Niipalju kui meenub, ei täidetudki mingeid dokumente, vaid jutt hakkas kohe tiirlema raha ümber.
Muidugi meenus mulle alles õpitu ja nii ma siis miilitsameestele seda mainisingi. See ei paistnud neid aga huvitavat ja asi läks lõpuks halenaljakaks kätte, kui üks miilitsatest lausa nurus, et kasvõi annaksin vaid 100 rubla, kui rohkemat ei ole!
Kogu asi lõppes siiski sellega, et jäin oma väitele kindlaks, ise mõttes kõigevägemat paludes, ning miilitsamehed lasid meid edasi sõita.
Tegemata jäi trahv ja maksmata jäi altkäemaks ning „Venemaa mälestuste paletile“ lisandus uus ere toon.
Ali:
Parkisin auto Pihkvas poeesisel tänaval. Keelumärki polnud. Tagasi jõudes oli 5 meetrit autost tahapoole ilmunud veoautoveljele keevitatud peatumiskeelu märk. Miilits kohal ja kohe valmis protokolli kirjutama. Jõudsime kokkuleppele, ilma paberimäärimiseta — 300 rubla. Algul oli summa 1000 rubla. Kui makstud sai, ilmus ka uazik töömeestega kes keelumärgi autole laadisid ning minema sõitsid.
VanDerSell:
See oli umbes 5 aastat tagasi, kui koduteel miilits sauaga peatusmiseks märku andis. Olles vähemalt kolm tiiru ümber auto teinud ning viis korda kõiki pabereid uurinud, küsis ta lõpuks passi näha ning siis justnagu muuseas mainis, et meil on piiri ületuseks ainult loetud minutid. Kui te tahate õigeks ajaks piirile jõuda, siis makske 100 dollarit. Väidetavalt olevat meil roolis volitusi mitteomav inimene (kuigi reisi alguses, kui ment meid kontrollis, oli kõik korras. Niisiis, et mitte viisarežiimi rikkuda, saime kokkuleppena hakkama 60 euroga.
jah on küll:
Käisime turismireisil Peterburis, kus buss linnas kurvi peal nati üle pidevjoone sõitis. Kohe oli miilits platsis ja käskis keset liiklust bussijuhil mootor seisma jätta ning korraks oma autosse istuda. Bussijuht rääkis, et miilits olevat öelnud, et lihtsam on teil 2000 rubla maksta, kui tervel grupil jaoskonnas nii kaua vahtida, kuniks teie viisad aeguvad, siis alles tõeline jama hakkab. Bussijuht maksis 2000 rubla ja sõit võis jätkuda.
Venelane:
Käime harva perega Venemaal oma autoga. Ei mäleta, mis linna lähedal see oli, kuid ühes kohas petas meie auto mingisuguse pisirikkumise pärast üks “zõrnõi ment”, ütles meile, et meil oli rikkumine ja seepeale kui autojuht küsis, kui suur on siis trahv, miilits vastas “otkrõvai svoi lapatnitšek, što u tebja tam”. Kes oskab vene keelt, see sai aru, kui nahhaalne miilits oli. Jah neil oli seal keset metsa mingisugune valvepunkt, nö rahateenimiskoht.
Mats:
Loendamatu arv kordi, ei saa isegi aru küsimuse mõttest, sest Venemaal on miilitsa funktsioon ülekaalukalt rohkem kassiir ja väljapressija kui mingi korra looja. Kui miilitsa saua näed, siis siruta käsi rahakoti järele. Tollist ja piirist ei maksa üldse rääkida. Sisuliselt ei maksa siis kui oled särgiväel ja uue passi ning viisaga mis ei anna küsimusteks põhjust. Edasi aga on juba variandid. Kuhu? Kes kutsub? Milleks? Uurime jne.
Meeles
on juhus 90. aastate keskel Moskvas. OMON kuulis meid kõva häälega eesti keelt rääkimas ja kohe kainerisse vedama — olete purjus. Kummaltki 10 dollarit veenis neid, et ikka ei ole küll.
rix:
Olen venemaal korduvalt sattunud miilitsa huviorbiiti. Ükskord andsin kõik rublad ära kuna miilits arvas, et Eestis polevat mul nendega nii või naa midagi teha. Kurat, rubladega krampsas kaks 25-kroonist ka ära.
Gena:
Venemaal käies panen alati rahakoti vahele 100-200 rubla, ülejäänud rublad ja dollarid panen kuskile tahataskusse või põuetaskusse. Kui kinni peetakse või kuskil parklas huiama hakatakse mingit 1000 või 1500 rubla, siis ütlen ikka, et vabandust sõbrad, aga ma just hakkan koju sõitma ja viimane raha on näe ainult 100 rubla, et üks võileib veel teepeale selle eest osta. Siis tihti on ka loobutud sellest närusest 100 rublast, mõni aga võtab raskel ajal sellegi.
Yyy:
Juhtumeid venes 30 ringis. Peamiselt ikka miilitsaga. Eredam mälestus Brjanski post-GAI mendiga, kui võttis kõik teemad läbi. Kulunud kummidest joobeni. Kui kõik selgus, et korras, küsis: ,,Bratan, a poltinnik naidjotsja?,,, mida muidugi ei saanud.
Teadmiseks teistele. Nimetage menti komandiriks ja kohe ladna jutuga kokku leppima, siis olete oma ja pääsete odavamalt või hoiatusega. Kui olete teelt eksinud ei tohi minna mendi käest teed küsima, olge kindlad, et kontrollitakse ka dokumente ja võimalusel trahvitakse.
aivar48:
Olles ise palju Venemaal sõitnud, on kõigile soovitus — hankige endale Vene liiklusseadustik koos trahvimääradega, siis on pilt selge. Miilitsad valetavad teile trahvide suuruse kohta kohe päris hirmsasti. Viimasel aastal küll need kuigivõrd tõusid, kuid on suhteliselt väikesed. Eelpool keegi kirjutas,et märgi all parkimise eest nõuti 1000 rubla! Tegelik ametlik trahv oleks olnud maksimum 150 rubla. Selline käitumine on täitsa tavaline. Laske korra miilitsatel ametlik trahv välja kirjutada, näete, et vennike loobub sellest — lihtsalt ta ei viitsi neid pabereid täitma hakata. Aga selleks tuleb teada nende määrasid!
