DELFI LONDONIS | Eesti arhitekt: keegi ei julge Brexiti tõttu ehitusega alustada

 (67)
Kristel London Bridge’il
Kristel London Bridge’ilFoto: Andres Putting

Seitse aastat Londonis arhitektina töötanud Kristeli sõnul on projektid aeglustunud, sest keegi ei julge ehitada olukorras, mil Brexiti saatus on lahtine.

Alates 2016. aasta Brexiti referendumist on Kristeli sõnul majandus aeglustunud. Euroopa Liidu sisesest kaubavahetusest sõltub nende firmas kõik, sest Inglismaa ise toodab väga vähe. “Ehitussektor on esimene, mis kõige suurema löögi saab,” teab ta. “Projektid on jäänud aeglasemaks, maaletoojatel on paanika, kui me ei tea, kas Saksamaa kivid ja plaadid saavad õigel ajal üle piiri. Mu töö on keerulisemaks muutunud. Uusi maju tehakse järjest vähem, keegi ei julge ehitusega alustada.”

Paljud Kristeli koolikaaslastest arhitektid on viimastel kuudel koondatud. “Firmad tõmbavad väiksemaks,” ütleb ta. “Enne Brexitit ma ei teadnud kedagi, kes oleks arhitektina koondatud. Ehitajate käest olen kuulnud, et ka töölisi on raske leida, Ida-Euroopa ehitajaid ei tule enam siia nii palju.”

Kristel lõpetas Tallinnas gümnaasiumi ja talle tundus, et linn jääb väikseks. “Tahtsin suurt maailma näha,” ütleb ta nüüd. “Ma ei mõelnud, et ma päriselt ära kolin.”

Nüüd on Kristel elanud Londonis üheksa aastat. Ta on lõpetanud arhitektuuri Cambridge’i ülikoolis ja töötab arhitektina ühes väiksemas ekspertiisifirmas viimased seitse aastat. Ta elab korterikaaslastega, nagu enamik 20ndates eluaastates Londoni noori. “Ma arvan, et kõik eestlased elavad mugavamalt kui keskmine londonlane, sest London on nii kallis linn,” ütleb ta.

Kristel arvab, et tal oleks Eestisse arhitektina väga keeruline kolida, sest igas riigis on ehitusnõuded ja seadused väga erinevad. Lisaks, kui Brexit juhtub, võib olla, et Kristeli kvalifikatsioon ei kehti väljaspool UK-d.

Kui ta aga kunagi Eestisse tagasi tuleks, siis huvitaks teda Eesti ehitusnõuete arendamine või järelevalve. Tema sõnul ehitatakse Eestisse karpmaju, sest need on odavad. “Iga kord, kui ma Eestis käin, siis näen, et jälle on kerkinud hulk samasuguseid maju: materjalid on kõige odavamad, projektid on kõige lihtsamad,” on ta märganud. “Selle kohta võib öelda halvasti tehtud minimalism.”

Ta räägib, et multikultuurses linnas elamine muudab inimest oluliselt sallivamaks, see võib olla üks põhjus, miks London on peamiselt liberaalne ja Brexiti vastu. Ta pole tundnud, et temasse kui eestlasest immigranti kuidagi halvasti suhtutakse. “Pigem tahetakse lahti saada briti-indialastest ja briti-aafriklastest,” on ta tähele pannud.