Venemeelsus on jõulisim rannikul Sevastopolis, kus paikneb Vene laevastikubaas, kuid ka poolsaare pealinnas, Tallinnast napilt väiksemas Simferopolis. Simferopol paikneb sisemaal, keset suhteliselt lagedaid ning tasaseid steppe ja põlde. Kui keiserlik Venemaa 18. sajandi lõpul need alad tatarlaste riigilt endale haaras, nimetas ta mitmed kohalikud asulad kreekapäraselt ümber – antiigiklassika oli siis menukas.

Nii sai ka endine tatarlaste asula endale nimeks Simferopol – Üldise Hüve Linn. Kuid milline on elu „Üldise Hüve Linnas“, Krimmi keskuses? Eesti Päevaleht/Delfi käis kohapeal vaatamas.

Tulevane rahvahääletuse jaoskond. Samas otsitakse ka noori estraaditruppi „Kaleidoskoop“.

Linna kesktänav on hästi hoolitsetud ja elav, jalutajaid täis. Simferopol valmistub välikohvikute hooajaks. Välireklaami on parajasti vähe, suurem enamus vabu pindu on antud referendumi ühe poole agitatsiooniks. Otsus paistab olevat enam-vähem tehtud. Siin-seal näeb Vene või Krimmi lippudega noori.

Veidi eemal peatänavast on heakord sootuks teisel tasemel. Sõiduteedes on auke, kuid raskemas seisus on kõnniteed ja klassitsistlikus stiilis linna majadest paljud pole saanud hulk aega remonti.

Krimm oli Vene kodusõjas valgekaartlaste üks viimaseid vastupanukatse. Tänapäeval aga kasutatakse Simferopolis punaarmee propagandaplakatite motiive isegi remonditeenuste reklaamiks.

Keegi on poksikindad vana riputanud. Kas tõesti vabariiki külastanud endine poksija, nüüdne duumasaadik Nikolai Valujev?