DELFI ja EPL USA-s: Trumpi ärid on neli korda pankrotis olnud. Kas presidendiks saab ta juba teisel katsel?

 (47)
Donald Trump
Donald TrumpFoto: RANDALL HILL, REUTERS

Donald Trump on endiselt üks vabariiklaste tugevamaid kandidaate ning püsinud sellel positsioonil kauem, kui keegi oleks osanud ennustada. Tema vastuolulised ja solvavad väljaütlemised, ta varanduse tegelik suurus, neli pankrotti, edukas telekarjäär ja populaarsus panevad küsima - mis mees Donald J. Trump on?

Sarnaselt Trumpi poliitikukarjäärile on tema ärisid saatnud mitmed skandaalid ning suurel hulgal kohtukaasusi. Ilmselt kõige rohkem paistab silma fakt, et Trump on pidanud neljal korral pankroti läbi tegema. Tegu pole olnud tema isikliku pankrotiga, vaid tema juhitavate ettevõtetega.

Aastatel 1991, 1992, 2004 ja 2009 taotles Trump talle kuuluvate ettevõtete pankrotti, mis olid kõik seotud Atlantic Citys asuvate kasiinode ja hotellide laenude hapuks minemisega. Tema enda vara on jäänud puutumata, mis on võimaldanud tal oma rikkust kasvatada.

Ainus erand oli esimesel korral, kui tema isiklikud võlakohustused küündisid 900 miljoni dollarini. Trump sai 1990. aastate keskpaigaks võlavabaks, kuid selle saavutamiseks oli ta sunnitud müüma enda megakaatri, Trump Shuttle’i nimelise lennufirma ning osalusi mitmetes firmades. Kuid kõige olulisema õppetunnina mõistis Trump, et enam ta võlgasid oma isikliku varaga ei garanteeri.

Trump on kasutanud pankrotte võlgade restruktureerimiseks, mida Eesti kontekstis võib mõista pankrotikaitsena või saneerimisena. Trump läks võlausaldajatega läbirääkimistele ja käis välja enda trumbi, milleks on tema nimi. Võlausaldajad said aru, et hotelli või kasiino kinnipanek või Trumpi väljaviskamine ja tema nime ehk brändi kaotamine on kokkuvõttes kulukam kui osa võla kustutamine.

Seotud lood:

Tekib küsimus: miks on inimesed talle raha laenanud, kui ta pidevalt pankrotte välja kuulutab? Kõige lihtsam seletus on, et investorid on tahtnud talle raha laenata. Ta on palju edukaid projekte loonud, toonud inimestele raha sisse ning ta on lummava karismaga osav kõnemees.

Tema mainele on tohutult kaasa aidanud 2003. aastast alates USA teleekraanidel jooksnud tõsielusari “The Apprentice”, millest TV3 tegi 2007. aastal Armin Karuga oma versiooni “Mantlipärija”. Neliteist hooaega kestnud sari, tänu millele omab Trump oma tähte Los Angeleses Hollywoodi bulvaril, on teinud Trumpist tuntud tegelase pea igas Ühendriikide majapidamises. Presidendiks kandideerides avalikustatud dokumentidest selgus, et sarja tootnud NBC telekanal oli Trumpile 14 hooaja eest maksnud üle 213 miljoni dollari.

Miljardär või ainult miljonär?

See raha on kahtlemata Trumpile kasuks tulnud, kuid tema üldist varandust arvestades pole tegu väga suure summaga. Trumpi varanduse tegelik suurus on paraku üsna raskesti kokkuloetav ja senised hinnangud on kõikunud mõnesajast miljonist kümne miljardini.

Kõige laialdasemalt võetakse arvesse ajakirja Forbes hinnangut, mille alusel on Trumpi vara väärtus umbes 4 miljardit dollarit. Trump ise aga hindab enda vara väärtuseks 8,7 miljardit. Millest nii suur vahe tuleneb?

Presidendiks kandideerides pidi Trump avalikustama enda varad ja sellest dokumendist nähtub, et rahalisi vahendeid on tal 302 miljonit dollarit. Umbes 5 miljardi dollari väärtuses on erinevaid kinnisvarainvesteeringuid, mis täielikult või osaliselt kuuluvad Trumpile. 3,3 miljardi dollari väärtuses on litsentsse ja muid bränditud tooteid. Teisisõnu hindab Trump oma nime väärtuseks 3,3 miljardit dollarit.

Vastukaaluks uuris New York Times 2005. aastal Trumpi finantse põhjalikumalt ja jõudis järeldusele, et tema turuväärtus on maksimaalselt paarsada miljonit dollarit. Trump kaevas ajalehe küll kohtusse, kuid kaotas. Kuigi sellest on kümme aastat möödas, pole vahepealne kinnisvaramulli lõhkemine ja finantskriis Trumpi varanduse kasvule kaasa aidanud.

Nüüd aga üritab Trump enda brändi ja tuntust ära kasutada valijate võitmiseks ja järgmise USA presidenditooli hõivamiseks. Tegu pole tema esimese kandideerimisega. 2000. aastal pürgis Trump samuti presidendiks USA Reformipartei ridades, kuid see kampaania lõppes mõne kuu järel parteisiseste pingete tõttu.

Käredate solvangute käekiri

Loe veel

Huvitava faktina väärib mainimist, et Trump oleks soovinud enda kaitseministrina näha senaator John McCaini, kiites toonast vabariiklaste presidendikandidaati. Just viimast otsustas Trump sel suvel rünnata, öeldes aastaid Vietnamis sõjavangina olnud McCaini kohta, et ta ei ole mingi sõjakangelane. See oli üks esimesi suuri rünnakuid Trumpi poolt vabariiklaste juhtkonna vastu, mille eesmärk oli ilmselt distantseerida end “vanadest” Washingtoni poliitikutest ja kinnistada valijate hulgas nägemust endast kui uuest tulijast.

Vastuolud ja solvavad märkused suurel hulgal erinevatel teemadel on olnud seni Trumpi käekiri. Tänu sellele on ta suutnud luua endast mulje, et ta räägib nii, nagu asjad on, ja ütleb seda, mida teised mõtlevad, aga ei julge öelda. See taktika on leidnud poolehoidu terve hulga ameeriklaste seas ja hoiab Trumpi senini enamikes küsitlustes vabariiklaste populaarseima kandidaadina.

Tema käredad väljaütlemised on aga vihastanud suurt hulka vabariiklaste juhtpoliitikuid, kes hea meelega viskaks Trumpi parteist välja, kuid nende käed on seotud. Tema tugev toetus tähendab, et vabariiklased kaotaks Trumpi lahkudes suure hulga hääli. Kui lõpuks toimuks üks-ühele hääletus demokraatide kandidaadiga, poleks neid inimesi vabariiklaste valikut enam toetamas.

Viimase kuu aja arenguna olen täheldanud, et pressi suhtumine Trumpi on muutunud, eriti pärast tema islamofoobseid väljaütlemisi. Telekanalite nagu CNN ja MSNBC ajakirjanikud on intervjuudes võtnud märgatavalt jäigema hoiaku Trumpi suhtes ja vastanud Trumpi agressiivsusele omapoolse agressiivsusega. Huffington Posti peatoimetaja Arianna Huffington lausus, et Trump ei ole enam meelt lahutav tegelane ja ajaleht muutub tema kajastamise osas rangemaks.

Üks asi on aga praeguseks selge - Trump kandidaadina ei ole mööduv nähtus. Pooleteise kuu pärast toimuvad esimesed osariiklikud eelvalimised ning Trump on seal kahtlemata esimeste hulgas. Saab vaid näha, kas Trump suudab lõpuks midagi sellist teha või öelda, mis sunniks vabariiklasi ta parteist välja heitma. Vaevalt, et see tema toetusele halvasti mõjuks.

Tulles tagasi tema äride juurde, siis inimesed on tahtnud talle raha laenata, ta on neile meeldinud ja see on lõppenud valusalt. Isegi 1990. aastatel talle raha laenanud pereliikmed on tunnistanud, et nad ei lootnud seda raha enam näha. Nüüd jahib Trump raha asemel inimeste hääli ja tõstatub küsimus, kas ka nemad saavad valusalt vastu näppe.

Käitus keeruliselt juba lapsepõlves
Trumpile on üsna palju ette heidetud, et noorest peale ratsutas ta isa rahakoti peal end rikkaks. Trumpi pooldajad on samas seda meelt, et ta on ise enda rikkuse looja olnud. Paistab, et tõde on kusagil vahepeal, kuid noorena Trumpil kindlasti kõige lihtsam ei olnud.

Trump oli šoti immigrandist ema ja saksa juurtega isa perekonnas neljas laps viiest. New Yorgi Queensi linnaosa eeslinnas üleskasvanud Donald oli keerulise käitumisega, mis sundis vanemaid ta pärast seitsmendat klassi militaarkooli panema.

Lõpetanud keskkooli, läks noor Donald Bronxis asuvasse Fordhami ülikooli, kust pärast kahte aastat siirdus Pennsylvania ülikooli mainekasse Whartoni ärikooli, kuhu osade allikate sõnul sai ta sisse tänu oma kinnisvaraarendajast isa tutvustele.

Samal ajal alanud Vietnami sõjast suutis Trump end kõrvale hoida. “Mul vedas, sest mu värbamise loteriinumber oli väga kõrge,” on Trump ise öelnud. Tegelikkuses taotles ta nelja värbamise edasilükkamist õpingute tõttu ning hiljem veel ühte tervise tõttu. Lõpuks, 1969. aastal sai Trump tõepoolest sõjaväkke värbamise numbri, mis oli piisavalt kõrge, et Vietnami lennutamine teda ei ohustanud.

Ülikooli ajal töötas Trump oma isa alluvuses kinnisvarasektoris ja pärast kooli lõpetamist oli tal enda sõnul 200 000 dollarit kõrvale pandud, mis praeguses vääringus võrdub umbes 1,5 miljoni dollariga. Trump jätkas kinnisvarasektoris, kogudes tasahaaval kuulsust ja suurendades enda rikkust. Tema autobiograafiast selgub, kuidas 1970. aastatel asus ta elama Manhattanile ning nautis glamuurset elu otse New Yorgi südames, millega käisid kaasas modellid, limusiinid, eksklusiivsed peod ja palju muud.