DELFI JA EPL- USA-s: Pariisi rünnakud võivad saada välispoliitika võhikutest presidendiks tahtjate komistuskiviks
Esimene ja loogiline reaktsioon oleks arvata, et konservatiivsemad ja suuremat sõjaväelist võimu taotlevad vabariiklased võidavad valijate kasvanud hirmutundest. Vabariiklastest presidendikandidaadid mingit aega reageerimisele igatahes ei kulutanud ning tegid ridamisi erinevaid ettepanekuid islamiradikalismiga võitlemiseks.
Donald Trump on üks neist, kes, lisaks hirmule ja ignorantsile toetumisele, on sellele vaid hoogu juurde kütnud ning läinud vaat et ettekujuteldamatute äärmusteni. Tavapärastele ettepanekutele nagu ISISe kontrolli all olevate naftaväljade pommitamisele lisaks ei välistanud Trump võimalust eristada moslemeid spetsiaalse märgistusega ülejäänud ühiskonnast. Kes ajalooõpikuid lugenud, see ehk mäletab, et natsid sundisid sarnasel moel juute kandma kollast tähte.
Trumpi absurdsete ettepanekutega paralleelselt on USAs intensiivistumas debatt Süüria põgenike üle, mis sarnaneb Eestis ja ülejäänud Euroopas aset leidvale. Viimase nelja aastaga on USA vastu võtnud 1500 Süüriast pärit põgenikku, kuid Valge Maja on käinud välja plaani võtta järgmisel aastal vastu kuni 10 000 uut põgenikku.
Kubernerid põgenike vastu
Valdav enamus juhtivaid vabariiklastest poliitikuid toetab ideed lubada USAsse vaid kristlastest põgenikke, mille vokaalseim toetaja on senaator Ted Cruz. Sellise plaani vastu seisavad nii demokraadid kui Valge Maja. Lisaks on vabariiklastest kubernerid palunud president Barack Obama administratsioonil nende osariikidesse pagulasi mitte saata.
Ühe väikse võidu on vabariiklased aga saanud juba, sest neljapäeval võttis Ühendriikide esindajatekoda tugeva enamusega vastu eelnõu, mis nõuab täiendavat kontrolli Süüriast ja Iraagist pärit põgenikele. President Obama on juba öelnud, et vetostab eelnõu, kui see peaks Kongressist tema lauale jõudma.
Mis aga teistesse vabariiklastest presidendikandidaatidesse puutub, siis juba varem oli võitlus ISISega kõigi kandidaatide üks peamisi välispoliitilisi eesmärke ja rünnakud Pariisile on andnud võimaluse seda trummi veel tugevama edasi taguda. Rünnakud on vabariiklastele andnud taas hea ettekäände rünnata Obama välispoliitikat ja tuua välja selle nõrkused, kuigi tugevat kriitikat ei ole toetamas omapoolsed selged lahendused olukorra lahendamiseks.
Enda kampaanias kannapööret teha üritav Jeb Bush on ilmselt kõige resoluutsemalt välja astunud. Endine Florida kuberner nõuab USA juhitava koalitsiooni loomist ja maavägede saatmist Süüriasse, et ISIS ülekaaluka jõuga ära hävitada. Bush on üritanud näidata end tõsiseltvõetava kandidaadina, kes tõuseb esile rasketel hetkedel. Hetkel on Bushi leeris lootus, et see kriis võib panna valijaid Bushi vaatama uue pilguga. Samas on raske aru saada, kuidas sõjaga ähvardamine võib panna valijaid Bushi uue nurga alt vaatama, võttes arvesse fakti, et tema vend George W. viis Ühendriigid ebapopulaarsesse sõtta Iraagis. Bushi jaoks on see pagas, mida on raske minimaalselt veel kaheksa kuud endaga kaasas tassida.
Mitmetes küsitlustes vabariiklaste populaarseim kandidaat, endine neurokirurg Ben Carson, on aga sattunud taas hätta välispoliitilistel teemadel. Pühapäeval otseintervjuus Fox Newsile ei suutnud Carson nimetada riike, kellega esmajoones ISISe-vastast koalitsiooni luua. Carsonile polnud see esimene välispoliitiline ämber (meenutame, et ta ei teadnud, et Balti riigid on NATO liikmed) ning ilmselgelt on tegu välispoliitiliselt kõige ebakompetentsema vabariiklaste kandidaadiga.
Clintoni rahastaja survestab
Tulles aga demokraatide juurde, siis nende reageerinud Pariisi rünnakutele on olnud märgatavalt vaoshoitumad ja üldsõnalisemad. Üldiselt on demokraadid pagulaste vastuvõtmise poolt ja Lähis-Idas maavägede kasutamise vastu. Kui vabariiklased üritavad pigem sisepoliitilisi küsimusi pöörata terrorismi teemale, siis demokraatidega on vastupidi.
Hea näide oli päev pärast Pariisi rünnakuid aset leidnud demokraatide debatt, kus Bernie Sanders mainis kahe lausega Pariisis toimunut ja võitlust ISISega, millele järgnes pikem monoloog Ühendriikide majanduse seisukorrast. Möödunud reedest alates on Sanders eelkõige keskendunud ameeriklastele sotsiaaldemokraatia mõiste selgitamisele, jättes ISISe temaatika tahaplaanile.
Demokraatidel on paraku käed paljuski seotud, sest nad ei saa enda kaasparteilast ja demokraatidest valijate hulgas endiselt populaarset president Obamat kritiseerida. See on jätnud demokraatidest kandidaatidele vähe võimalusi võtta ISISe teemal põhjapanevalt ja konkreetselt sõna.
Clinton üritas seda teha sel nädalal ja põhimõtteliselt piirdusid tema ettepanekud Obama senise poliitika edasiarendamisega. Clintoni üks suurimaid rahalisi toetajaid Haim Saban leidis, et USA peab moslemite tausta senisest põhjalikumalt kontrollima ning kui teisedki sponsorid võtavad Sabanist eeskuju, siis Clinton võib sattuda tugevama surve alla ootamatust nurgast.
Antud juhul on tugevat välispoliitilist pagasit omav Clinton teistest demokraatide presidendikandidaatidest selgelt üle, mis peaks temale enim kasu tooma. Vabariiklaste leeris on asi keerulisem. Kaks populaarseimat kandidaati, Trump ja Carson, on välispoliitilistel teemadel enda ebapädevust demonstreerinud enam kui küll. Bushi puhul on hetkel ebaselge, kas ta suudab selle kriisi kuidagi enda kasuks pöörata ning kui tal see ei õnnestu, siis suurimat kasu peaks lõikama populaarsust koguvad Marco Rubio või Ted Cruz.
Üks asi on aga kindel — terrorirünnakud Pariisis on märkimisväärselt suurendanud välispoliitika rolli Ühendriikide presidendivalimistel, mis loob eeliseid selles valdkonnas kogemusi omavatele poliitikutele.
