Rõõmus ja kergel sammul astuv rahvahulk astus teisipäeva õhtul suure läbipaistvast klaasist konverentsikeskuse poole New Yorgi Manhattani kaldapealsel, kus demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton kavatses koos toetajatega valimistulemusi oodata.

See oli kirju rahvas, kuid neid ühendas väljapaistev elevus oodatava võidu üle. Oli neid, kes lähenesid keskusele suure kuhja õhupallidega, teised tulid lastega. Clintoni meeskond oli kutsunud emasid-isasid võtma kaasa tütreid, sest piltlikult kavatses ta astuda õhtul lavale ja teatada, kuidas esimene naine USA ajaloos on murdnud end läbi nn klaaslaest. Ehk saanud esimese naisena valituks maailma võimsama riigi presidendiks.

Rahvast voolas keskuse poole nii palju, et juba kaks tundi pärast uste avamist pani politsei need pikema jututa kinni. Paljud, paljud Clintoni toetajad ei saanud minna isegi keskuse esisele platsile (konverentsikeskusesse endasse sai ainut kutsetega), sest turvameetmete tõttu oli ka muidu avalik plats täielikult sissepiiratud ja igalt sinna suundujalt nõuti lennujaamaga võrdse turvakontrolli läbimist.

Ja kui miski oli halb oomen kogu õhtule ja võttis kokku kogu Clintoni suhtumise inimestesse, siis oli see sama uste kinnilöömine oma toetajate ninade ees. See iseloomustas tegelikult kogu tema kampaaniameeskonna lähenemist, mis tähendas pidevat ja täielikku kontrolli otsimist kõige ja kõigi üle. Samamoodi töötasid ka demokraatide presidendikandidaadi kohalikud kontorid, tihti ei saanud sinna spontaanselt siseneda, kas väiksemates kohtades sooviti kõike rangelt enda kontrolli all hoida.

Ja tõsiasi, et see õhtu ei tule selline nagu kõik varasemad ennustused ja arvamusküsitlused näitasid, paistis välja kohe, kui kella üheksa ajal hakkasid esimesed tulemused USA suurtes telekanalites ekraanidele jõudma.

Juba esimestest minutitest oli selge, et Clintoni oodatud suurt ülekaalu ei tule kuskilt. New Yorgi peamistel väljakutel olid end sisse seadnud kõik riigi suuremad telekanalid, kes olid selleks ehitanud sinna suured ajutised välistuudiod, kust kogu riigi valimistulemuste selgumist minut-minutilt ameeriklaste kodudesse vahendati.

Samas asuvaid suuri teleekraane olid platsidele ja väljakutele tulnud vaatama tuhanded ülekaalukalt demokraatlikult meelestatud ja Hillary Clintonit toetavaid newyorklasi, kes suure rõõmustamise asemel näiteks kuulsal Times Square’il olid nägupidi ekraanide külge naelutatud. Isegi tavalisel päeval pole seal pilvelõhkujate vahelisel plinkivatest ekraanidest ääristatud platsil nii rahulik ja vaikne.

Sama kordus natuke maad eemal Rockefelleri keskuse juures, kuhu olid end sisse seadnud samuti mitmed telekanalid. Ja seal, kus tavaliselt on kuulda kuulsa uisuplatsi melu, oli veel vaiksem. Inimesed vaatasid ühe massina ainiti ekraane, kust ei paistnud midagi head Clintonile.
Ja tõsi ta oli, Trumpi võimalus võita hakkas vastavalt tulemute saabumisele aina enam võimalik näima. Arvamusküsitlustega tegelevad organisatsioonid langetasid Clintoni võiduvõimalusi, mis olid veel tunni eest olnud kahe kolmandiku lähedased või kõrgemadki, ainult veerand tunniga alla 50%. Trump läks lendu, finantsturud märkasid seda kohe.
Inimesteni New Yorgi kesklinnas jõudis see aeglasemalt. Läks veel tunnike, kui Times Square’ile kogunenud rahva seas oli näha esimesi murenägusid. Need asendusid aina enamate uskumatust väljenduvate pearaputustega. Seejärel selgete pisaratega, ahastusega, isegi selge hirmuga inimeste silmades. Vaadates ekraanide poolt kokku kogunenud inimmassi poole, oli nende nägusid lausa emotsionaalselt raske vaadata. Rusutud ja kurb meeleolu oli üleüldiselt valdav.

Rõõm Trumpi toetajate leeris, kes polnud peoks valmis

New Yorgi kesklinnas olid kõige andunumad Trumpi toetajad kogunenud Fox Newsi peakorteri ette, kus nad vaatasid tulemusi oma telekanali ekraanidelt. Ja mida õhtu edasi, seda selgemalt paremaks seal meeleolu läks. Ent võrreldes muudes kohtades kogunenud rahvahulkadega, oli seal koos palju-palju vähem inimesi. Seejuures olid suur osa neist mitte kohalikud, vaid mujalt spetsiaalselt New Yorki tulnud inimesed. Õhtu lõpuks oli olukord aga selline, et oma emotsioonidest olid valmis rääkima vaid Trumpi toetajad, šokeeritud demokraadid olid niivõrd endast väljas, et ei suutnud sõnagi suust saada.