Homme allkirjastab Montenegro NATO-ga liitumislepingu, mis annab riigile koha NATO nõupidamistelaua taga. Ametlik ühinemine toimub ilmselt 2017. aastal, kui kõik liikmesriigid ja Montenegro ise on liitumise ratifitseerinud. Stoltenberg märkis, et lepe on jätkuvaks tõendiks, et NATO uks jääb avatuks. Venemaa on ähvardanud vastumeetmetega.

"On fundamentaalne põhimõte, et igal riigil on õigus omaenda teed valida," ütles Stoltenberg Venemaa protesti kommenteerides. "Puudub absoluutselt igasugune põhjus keelata Montenegrole seda õigust. Igasugused Venemaa-poolsed sanktsioonid või muud reaktsioonid oleksid täiesti põhjendamatud."

Sama ütles hilisemal pressikonverentsil Douglas E. Lute, USA suursaadik NATO juures. Aprillis ületas Lute uudisekünnise väitega, et lähiaastatel on alliansi laienemine praktiliselt võimatu. Täna täpsustas ta, et NATO lepingu laienemist puudutav artikkel 10 on endiselt jõus. "Avatud uks on endiselt avatud," ütles suursaadik Gruusia ajakirjaniku küsimusele vastates.

Ida-Euroopasse NATO vägede paigutamise kohta ütles Stoltenberg, et kuigi pataljonide arv ja asukoht on alles otsustamisel, siis peab igal juhul olema tegu erinevatest rahvustest koosnevate üksustega. "See saadab sõnumi, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu."

Stoltenberg nentis Venemaa kasvavat agressiivsust ja rõhutas, et NATO tehtavad sammud Ida-Euroopas on kaitseiseloomuga, proportsionaalsed ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas NATO ja Venemaa 1997. aasta lepinguga. Samas rõhutas ta, et vajadus Venemaaga dialoogi pidamiseks on suurem kui kunagi varem.

"NATO on kaitseallianss ja me teeme kõik, et oma kodanikke kaitsta," ütles Stoltenberg. "Samal ajal vajame suuremat läbipaistvust, et vähendada riski, et juhuslikud intsidendid võivad kontrolli alt väljuda. NATO ei otsi Venemaaga vastasseisu ja meie kõigi huvides on vältida võidurelvastumist."