COVID-19 surmade arv ületas globaalselt 800 000 piiri: Lääne-Euroopas on hakanud pead tõstma viiruse teine laine

 (105)
COVID-19 surmade arv ületas globaalselt 800 000 piiri: Lääne-Euroopas on hakanud pead tõstma viiruse teine laine
Foto: AFP

John Hopkinsi ülikool teatas, et uudse koroonaviiruse tuvastatud juhtumite arv ületas maailmas 23 miljoni piiri, samal ajal kui surmajuhtumite arv tõusis üle 800 000. Viimastel päevadel on hakanud viirus taas pead tõstma ka Euroopas.

Tänase seisuga on COVID-19 tagajärjel surnud inimesi kõige enam Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas - üle 250 000 - ning kõigist surmajuhtumitest enam kui pool tuleb pelgalt neljast riigist: USA-st, Brasiiliast, Mehhikost ja Indiast.

Viimastel nädalatel näeb aga ka Lääne-Euroopa nakatumistaset, mille sarnast kogeti viimati kevadel esimese laine ajal. Tõus on eriti murettekitav Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias, süvendades hirmu täiemahulise teise laine ees.

Seotud lood:

Hispaania pealinnas Madridis soovitasid ametnikud kõige enam kannatada saanud piirkondade inimestel kodudesse jääda, aitamaks levikut ohjeldada. Viimase 24 tunni jooksul tuvastati seal üle 8000 uue juhtumi.

Ka Prantsusmaa teatas teist päeva järjest enam kui 4000 uuest haigusjuhust, mis on suurim arv alates maist. Valdav osa nakatunutest on pärit suurlinnadest ning tõus on ajendatud peamiselt seltskondlikest koosviibimistest ja välismaalt saabunud reisijate naasmisest.

Itaalias lisandus esimest korda kolme kuu jooksul ööpäevaga taas üle tuhande koroonajuhtumi ja Saksamaal pea tuhatkond uut nakatunut, mida oli siiski vähem kui päev varem, kui juhtumite arv kasvas 24 tunni jooksul enam kui 2000 võrra, mis oli viimase nelja kuu rekordarv.

Foto: EPA

Tervishoiueksperdid Saksamaal usuvad, et uute juhtumite arvu kasv tuleneb vähemalt seal ka koolide taasavamisest. Vähemalt 41 Berliini kooli on teatanud nakatunud õpetajatest ja õpilastest - vähem kui kaks nädalat pärast nende taasavamist pealinnas.

Madalam suremus Euroopas

Kuigi viirus teeb Euroopas viimastel päevadel ja nädalatel taas pahandust, on ekspertide sõnul vähemalt esialgu surmajuhtumite arv võrreldes varasemaga oluliselt väiksem.

“Varasemast parem juurdepääs testimisele on tõenäoliselt selle peamine põhjus, arvestades ka inimeste suuremat teadlikkust haigusega kaasnevatest sümptomitest,” ütles Bloombergile Cambridge ülikooli tervishoiulektor John Ford.

Tema sõnul võib surmajuhtumite arvu vähenemise taga näha ka täiustatud protseduure koroonasurmade tuvastamiseks ja haiguse paremat ravi. Teadlased on näiteks avastanud, et tavaliselt reuma ja allergiate raviks kasutatav põletikuvastane deksametasoon võib vähendada raskelt haigete patsientide suremust.

Ühtlasi on võimud esialgu paremini hakkama saanud vanemate ja haavatavamate elanike kaitsmisega, kes kannatasid kevadel kõige enam, kui haigus külvas tragöödiat sadades hooldekodudes üle Euroopa.

Foto: Sipapress

Arvestades, et enamikes Euroopa riikides hakkas nakkusjuhtumite arv tõusma aga alles paar päeva või paar nädalat tagasi, võib surmajuhtumite arv alles hakata uuesti tõusma. “Arvestades ajalist lünka nakatumiste ja surmade vahel, ei tohiks riikidel tekkida vale turvatunnet,” ütles Bloombergile Londoni Imperial College'i nakkushaiguste professor Graham Cooke.

“Juhtumite avastamise ja surmade vahel on alati märkimisväärne viivitus, mis jääb nädalatesse,” ütles Cooke. “On võimalik, et kui suurem osa levikust leiab aset elanikkonna nooremates vanuserühmades, siis on ka viivitus pikem, enne kui näeme kasvu suremuses.”

WHO loodab pandeemia lõppu

Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus avaldas aga reedel lootust, et koroonaviiruse pandeemia saab läbi järgneva kahe aasta jooksul. Tema sõnul vältas ka 1918. aasta Hispaania gripi pandeemia kaks aastat, mistõttu seesugune lootus püsib.

Ta siiski hoiatas, et kuigi mõnel riigil on õnnestunud COVID-19 levikut pidurdada, ei tähenda "progress veel võitu"

On ka lootust, et vaktsiin võib ülemaailmse tervisekriisi peatada, kuid Tedros rõhutas, et mingit garantiid, et see ka leitakse, pole - ja isegi kui leitakse, siis "puhtalt sellepärast veel pandeemia ei lõppe".

"Meil tuleb kõigil õppida, kuidas seda viirust praeguste vahendite abil kontrollida ja jälgida ning teha oma igapäevaelus muudatused, mis on vajalikud nii meie enda kui ka teiste turvalisuse tagamiseks," sõnas Tedros.