CNN: USA-l oli Putini siseringis spioon, kes tuli Trumpi lobisemise tõttu välja tuua

 (31)
CNN: USA-l oli Putini siseringis spioon, kes tuli Trumpi lobisemise tõttu välja tuua
Foto: Mihhail Metsel , TASS

USA tõi varem saladuses hoitud missiooniga 2017. aastal edukalt Venemaalt välja ühe kõrgetasemelisema varjatud allika Venemaa valitsuses, ütlesid mitmed president Donald Trumpi administratsiooni ametnikud, kellel on selle kohta otsene teave, CNN-ile.

Asjaga kaudselt seotud isik ütles, et venelase väljatoomise tingis osaliselt mure, et president Trump ja tema administratsioon käsitlesid sajalasi luureandmeid korduvalt hooletult ja oleksid võinud nii kaasa aidata varjatud allika paljastamisele spioonina.

Otsus väljatoomine läbi viia tehti varsti pärast 2017. aasta mais Ovaalkabinetis toimunud kohtumist, millel Trump arutas ülimalt salastatud informatsiooni Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja tollase Venemaa suursaadikuga USA-s Sergei Kisljakiga. Luureandmed, mis puudutasid Islamiriiki Süürias, oli andnud Iisrael.

See Trumpi avameelitsemine venelastega, kuigi ta ei rääkinud otseselt spioonist Venemaal, pani luureametnikke uuesti arutama potentsiaalset paljastamisriski, teatas asjaga otseselt kursis olev allikas.

Seotud lood:

Tollane USA Luure Keskagenrtuuri (CIA) direktor Mike Pompeo ütles teistele Trumpi administratsiooni kõrgetele ametnikele, et liiga palju informatsiooni varjatud allika kohta tuleb välja. Väljatoomine ehk eksfiltreerimine on erakorraline abinõu, kui USA luure usub, et allikas on vahetus ohus.

Isikut peeti USA kõrgetasemelisimaks allikaks Kremlis, kes oli kõrgel kohal riikliku julgeoleku infrastruktuuris, teatas asjaga kursis olev endine kõrge luureametnik.

CNN-i allikate sõnul oli spioonil ligipääs Venemaa presidendile Vladimir Putinile ja ta võis edastada pilte dokumentidest Putini kirjutuslaual.

Varjatud allikas andis informatsiooni enam kui kümme aastat, teatasid allikad, ning esialgu oli ta oma väljatoomise vastu.

Üks USA ametnik ütles enne salajast operatsiooni, et meedias spekuleeriti sellise varjatud allika olemasolu üle ning selline kajastus või avalik spekuleerimine kujutab endast ohtu igaühele, keda välisriigi valitsus kahtlustab. Ametnik ei viidanud ühelegi uudisele selle kohta ja CNN ei leidnud tollases meediakajastuses midagi sellist.

Väljatoomine toimus ajal, kui luurekogukonnas tunti laialdaselt muret luureandmete hoolimatu käsitlemise üle Trumpi ja tema administratsiooni poolt. Seda muret kirjeldasid CNN-ile viis allikat, kes töötasid Trumpi administratsioonis, luureagentuurides ja kongressis.

See mure kasvas pidevalt pärast Trumpi Ovaalkabineti kohtumist Kisljaki ja Lavroviga. Nädalaid pärast otsust spioon välja tuua, 2017. aasta juulis, kohtus Trump G20 tippkohtumisel Hamburgis eraviisiliselt Putiniga ning astus ebatavalise sammu ja konfiskeeris tõlgi märkmed. Pärast seda väljendasid luureametnikud taas muret, et president võis sobimatult arutada salastatud luureandmeid Venemaaga.

Informatsioon venelasest varjatud allika olemasolu kohta oli USA valitsuses ja luureagentuurides teada väga kitsale ringile. Ühe allika sõnul ei olnud Venemaa valitsuses võrdset alternatiivi, kes oleks pakkunud nii vaadet seestpoolt kui ka informatsiooni Putini kohta.

Loe veel

Kõrgetasemelise Vene allika salajane väljatoomine jättis USA ilma ühest võtmetähtsusega allikast Kremli siseringis ning informatsioonist Putini plaanide ja mõtete kohta ajal, kui pinged kahe riigi vahel kasvasid.

„Mõju pidi olema tohutu, sest on nii raske arendada välja selliseid allikaid ligipääsmatus kohas, eriti Venemaal, sest jälgimine ja julgeolekumeetmed on seal nii ranged,” ütles USA endine kõrge luureametnik CNN-ile. „Sellist võimekust ei saa uuesti üleöö.”

Otsus allikas Venemaalt välja tuua oli kuudepikkuse hirmu süvenemise tagajärg USA luurekogukonnas.

President Barack Obama administratsiooni lõpu ajal olid USA luureametnikud juba väljendanud muret selle spiooni ja teiste Venemaa allikate ohutuse pärast, võttes arvesse nende USA-ga tehtud koostöö pikkust, teatas üks endine kõrgetasemeline luureametnik.

See mure kasvas 2017. aasta alguses pärast seda, kui USA luurekogukond avaldas avaliku raporti Venemaa sekkumise kohta USA 2016. aasta presidendivalimistesse, milles öeldi, et Putin isiklikult andis selleks operatsiooniks käsu. Luurekogukond jagas ka salajast versiooni raportist ametisse astuva Trumpi administratsiooniga ning see sisaldas ülimalt kaitstud üksikasju luureandmete taga olnud allikate kohta. USA kõrged luureametnikud kaalusid tollal vähemalt ühe venelasest allika väljatoomist, aga ei teinud seda.

Esimestel kuudel pärast uue administratsiooni ametisse astumist valmistas Trumpi hoolimatu ümberkäimine luureandmetega luureametnikele veelgi rohkem muret. Lõpuks otsustasid nad läbi viia keerulise operatsiooni USA heaks aastaid töötanud allika väljatoomiseks.

Presidenti teavitati väljatoomisest ette koos väikese arvu kõrgete ametnikega. Väljatoomise üksikasjad ise on salastatud ja CNN ei tea allika praegust asukohta.

Vene Telegrami-kanali Bespoštšadnõi Piarštšik andmetel võis Venemaalt välja toodud USA agent olla Venemaa presidendiadministratsiooni asjadevalitsuse töötaja Oleg Smolenkov, kes ametliku versiooni järgi jäi 2017. aasta juunis teadmata kadunuks koos naise ja kolme lapsega, olles sõitnud Montenegrosse. Alustati kriminaaljuurdlust mõrva kohta.