Clinton: Venemaa demokraatia pole veel kindel
"Me ei saa Venemaale sulgeda ühtki ust, ei NATO ega Euroopa Liidu oma. Vastasel juhul ootaks meid tulevikus kahjulik konkurents Venemaa ja Lääne vahel ja meie visioon jagamatust kontinendist läheks nurja," ütles Clinton.
"Me ei tea veel, kas Venemaa raskelt kättevõidetud demokraatlikud vabadused jäävad püsima. Me ei tea veel, kas Venemaa määratleb oma suurust eilse või tänase päeva põhjal," rääkis Clinton.
Tšetšeenia sõda on tragöödia, mis võib suure tsiviilohvrite arvu tõttu osutuda Venemaale ennasthävitavaks, jätkas ta. Samas kiitis ta Venemaad demokraatia teel püsimise eest, hoolimata suurtest majandusraskustest ning poliitilisest ja kriminaalvägivallast.
Kuigi Venemaa täpne tulevane staatus integreeruvas Euroopas on veel teadmata, peavad NATO ja Euroopa Liit alati olema valmis sõbralikeks suheteks Venemaaga, ütles USA liider, tsiteerides kunagise Karl Suure preemia laureaadi, Suurbritannia sõjaaegse peaministri Winston Churchilli sõnu.
Teine Euroopa ees seisev lõpetamata ülesanne on Clintoni sõnul püsiva rahu kindlustamine Euroopa kaguosas ja Jugoslaavia presidendi Slobodan Milosevici võimuaja lõpetamine.
"Meie eesmärgiks olgu Balkani debalkaniseerimine. Peame jääma järeleandmatuks nõudmises tagada Serbia demokraatiale üleminek. Milosevicil ja tema vihkamise ning etnilise puhastuse poliitikal ei tohi olla mingit tulevikku," ütles Clinton.
USA liidri ennustusel on ELil inimpõlve pärast kuni 30 liiget ja liit ulatub Balti riikidest Balkani ja Türgini, olles kaugelt suurem kui 8. ja 9. sajandil suurt osa Euroopast valitsenud Karl Suur oleks kujutella osanud.
"See saab olema suurem kui Karl Suur unistadagi julges," ütles Clinton, rõhutades, et tugevama Euroopa ja tugevamate Euroopa-Ameerika suhete vahel ei tohiks olla mingit vastuolu.
