Clinton: toetus Balti riikidele ei vähene

USA riigisekretär Hillary Clinton ütles enne kohtumist Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et vaatamata püüdele suhete paranemisele Moskvaga ei vähene mingil juhul toetus Balti riikidele.

Õhtusöögi vormis kohtumisel Genfis räägitakse maailma pingekolletest – Afganistanist, USA raketikilbikavadest ja Iraani tuumaprogrammist. Samuti valmistatakse ette USA presidendi Barack Obama ja Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kohtumist järgmisel kuul Londonis, vahendab AFP.

Clintoni sõnul tõstatab ta eriti küsimuse Venemaa jätkuvatest läbirääkimistest Iraaniga raketimüügi üle, mis USA arvates kujutab ohtu nii Venemaale, Euroopale kui Iraani naaberriikidele.

USA üritab taasalustada läbirääkimisi strateegiliste relvade piiramise lepingu (START) üle, mille kehtivusaeg lõpeb 2009. aasta lõpus.

Clintoni soov „liikuda suhetes Venemaaga edasi” ilmnes ka NATO neljapäeval tehtud otsuses jätkata Moskvaga ametlikke läbirääkimisi, mis katkesid augustis seoses Vene-Gruusia sõjaga.

Clinton on lootusrikas isegi raketikilbi küsimuses. Nädala algupoolel avaldas Clinton arvamust, et venelased hakkavad tõesti uskuma, et raketikilp ei ole mõeldud nende vastu.

Reedel enne Genfi suundumist ütles Clinton, et USA lähenemine Moskvale ei vähenda mingil juhul toetust Gruusiale, Balti ja Balkani riikidele.

Need riigid peavad Clintoni sõnul olema vabad, tegema oma otsuseid või kujundama oma tee ilma Venemaa lubamatu sekkumiseta. Clinton rõhutas, et USA mõistis Venemaa tegevuse Gruusias otsustavalt hukka.

Samuti häirib Washingtoni Clintoni sõnul väga energia survevahendina kasutamine.

Venemaa välisministeeriumi reedeses avalduses on öeldud, et Venemaa on kõneluste tulemuste osas ettevaatlikult optimistlik. Lavrovi-Clintoni kohtumise üks eesmärke on Venemaa teatel mõista hoiakuid kahepoolsete suhete arengu suhtes ja luua isiklikud kontaktid.