CIA veab Afganistani presidendipaleesse kottide viisi sularaha

 (29)
CIA veab Afganistani presidendipaleesse kottide viisi sularaha
Hamid KarzaiFoto: Anja Niedringhaus, AP

Rohkem kui kümne aasta jooksul on umbes iga kuu Afganistani presidendi residentsi toodud kohvritesse, seljakottidesse ja mõnikord lihtsalt kilekottidesse pakitud dollaripakke, mis on saadetis USA luure keskagentuurilt CIA-lt.

CIA on saatnud esmaspäeval Eestisse visiidile saabuvale Hamid Karzaile kümneid miljoneid dollareid, väidavad presidendi endised ja praegused nõunikud, vahendab ajaleht New York Times.

„Me kutsusime seda „kummitusrahaks“,“ ütles Khalil Roman, kes teenis aastatel 2002-2005 Karzai personaliülemana. „See tuli saladuse katte all ja lahkus saladuse katte all.“

CIA, mis keeldus kommentaaridest, on teadaolevalt juba ammu Karzai mõningaid sugulasi ja lähemaid abisid toetanud. Kuid värsked teated otse tema residentsi toimetatud igasugusest raamatupidamisest väljaspool asuva sularaha kohta näitavad palju suuremas ulatuses rahastamist ning sellel peaks igapäevasele valitsemisele palju suurem mõju olema.

Sealjuures on vähe tõendeid selle kohta, et raha eest on CIA suutnud omale osta sellise mõju, mida soovis. Selle asemel on mõned USA ametnikud väitnud, et sularaha on aidanud kaasa korruptsioonile ja tugevdanud sõjapealikute positsioone, õõnestades Washingtoni Afganistanist lahkumise strateegiat.

„Suurim korruptsiooni allikas Afganistanis olid Ühendriigid,“ ütles üks Ameerika ametnik.

Mitte ainult USA ei saatnud presidendile sularaha. Karzai tunnistas mõni aasta tagasi, et Iraan annab regulaarselt sularahakotte ühele tema abile.

2010. aastal viitasid USA ametnikud sellele rahale kui Iraani agressiivsele kampaaniale mõjuvõimu ostmiseks ja Afganistani suhete mürgitamiseks USA-ga. Samas jäeti ütlemata, et ka CIA loobib presidendipaleed sularahaga ja erinevalt iraanlastest teeb seda siiamaani.

Ameerika ja Afganistani ametnike sõnul on CIA peamine eesmärk raha maksmisel ligipääsu säilitamine Karzaile ja tema siseringile ning agentuuri mõju kindlustamine presidendipalees, millel on Afganistani ülimalt tsentraliseeritud valitsemissüsteemis tohutu võim.

Ei ole kindel, et USA saab, mida tahab. Karzai valmisolek USA-le ja ka iraanlastele vastu astuda tundub olevat mitmetes küsimustes ainult suurenenud, samal ajal kui sularahahunnikud kasvavad.

Vaatamata Iraani vastuseisule kirjutas Karzai eelmisel aastal USA-ga alla strateegilise partnerluse lepingule, mille peale lõpetasid iraanlased kohe raha maksmise, teatasid kaks kõrget Afganistani ametnikku. Nüüd tahab Karzai kontrolli Afganistani sõjaliste rühmituste üle, mille on välja õpetanud CIA võitluseks al-Qaida ja mässuliste sõjapealikute vastu, pöörates potentsiaalselt pea peale suure osa USA presidendi Barack Obama administratsiooni plaanist mässulistega võitlemiseks, kui lääneriikide tavaväed sel aastal Afganistanist taanduvad.

CIA on aga raha maksmist jätkanud, uskudes, et Karzaid on vaja varjatud sõja jätkamiseks al-Qaida ja selle liitlaste vastu.

Nagu Iraani raha, läheb ka CIA raha sõjapealikute ja poliitikute äraostmiseks, kellest paljudel on sidemed narkokaubandusega ning mõnedel juhtudel Talibaniga. Ameerika ja Afganistani ametnike sõnul on tulemus see, et CIA määrib sama masinavärgi hammasrattaid, mida USA diplomaadid ja õiguskaitseorganite agendid on püüdnud suure vaevaga ja ebaõnnestunult lammutada, jättes valitsuse põhimõtteliselt organiseeritud kuritegelike sündikaatide haardesse.

Makstav sularaha ei näi olevat kontrolli ja piirangute all nagu Ameerika ametlik abi või isegi CIA ametlikud abiprogrammid, nagu Afganistani luureagentuuride rahastamine. Ja kuigi puuduvad ametlikud tõendid selle kohta, et Karzai oleks isiklikult raha vastu võtnud – Afganistani ametnike sõnul tegeleb rahaga tema rahvuslik julgeolekunõukogu – on raha maksmine mõnedel juhtudel otseselt vastuolus USA valitsuse teiste ametkondade eesmärkidega Afganistanis, isegi kui need ei ole vastuolus USA seadustega.

Loe veel

Sularaha maksmine on olnud CIA standardprotseduur Afganistanis sõja algusest peale. 2001. aasta invasiooni ajal osteti CIA raha eest mitmete sõjapealikute teenuseid, sealhulgas praeguse esimese asepresidendi Muhammad Qasim Fahimi omi.

CIA maksis afgaanidele edasi, et nad võitlust jätkaksid. Näiteks maksis CIA Karzai poolvennale Ahmed Wali Karzaile, et too hoiaks tegevuses Kandahari ründevagesid, mida CIA kasutas mässuliste vastu võitlemisel kuni Ahmed Wali Karzai tapmiseni 2011. aastal.

Mitmed Afganistani rahvusliku julgeolekunõukogu liikmed on isiklikult CIA palgal, väidavad Afganistani ametnikud.

Afganistani ametnike sõnul kasvas selline praktika välja unikaalsetest tingimustest Afganistanis, kus Karzai juhitud valitsuse ehitas üles USA. Karzai pidi panema endale kuuletuma paljud sõjapealikud, kellele CIA oli maksnud 2001. aasta sissetungi ajal ja pärast seda.

2002. aasta lõpuks avaldasid Karzai ja tema abid survet, et raha makstaks presidendi administratsiooni kaudu, et tema saaks sõjapealikute lojaalsust osta, rääkis Karzai endine nõunik.

Siis, 2002. aasta detsembris ilmusid presidendipalee juurde iraanlased sularaha täis maasturiga.

CIA hakkas sularaha presidendipaleesse tooma järgmisel kuul ning summad hakkasid kasvama.

Maksed ulatuvad tavaliselt sadadest tuhandetest miljonite dollariteni, väidavad ametnikud. Täpseid numbreid ei avalda aga keegi. Raha kasutatakse mitmete raamatupidamises mittekajastuvate kulude katmiseks, nagu näiteks parlamendiliikmete kinnimaksmiseks, delikaatseteks diplomaatilisteks reisideks või mitteametlikeks läbirääkimisteks.

Suur osa rahast läheb vanade sõjapealikute rivis hoidmiseks. Üks neist on usbeki rahvusest Abdul Rashid Dostum, kelle võitlejad sõdisid CIA alluvuses 2001. aastal. Ta saab presidendipaleest ligi 100 000 dollarit kuus, ütlesid kaks Afganistani ametnikku. Teiste ametnike sõnul on summa märkimisväärselt väiksem.

Dostum, kes keeldus kommentaaridest, on varem öelnud, et talle maksti 80 000 dollarit kuus Karzai emissarina teenimise eest Põhja-Afganistanis. „Ma palusin aasta palga sularahas ette, et võiksin ehitada unistuste maja,“ ütles Dostum 2009. aastal intervjuus ajakirjale Time.

Osa sularahast jõuab lõpuks ilmselt sellega tegelevate Karzai abide taskutesse.

CIA jaoks ei valmista see erilist muret, ütles agentuuri tegevusega tuttav olev USA ametnik. „Nad teevad koostööd kurjategijatega, kui arvavad, et on vaja,“ ütles endine USA ametnik.

Teherani rahaga käidi huvitaval kombel ümber suurema läbipaistvusega kui CIA dollaritega, väidavad Afganistani ametnikud. Iraani raha liigutati Karzai personaliülema kaudu. Osa rahast hoiustati presidendi nime all riiklikku panka ja osa sellest hoiti palees. Iraanist maksti kolm miljonit kuni üle kümne miljoni dollari aastas.

Kui informatsioon Iraani makstava raha kohta 2010. aasta oktoobris välja lekkis, ütles Karzai ajakirjanikele, et on selle eest tänulik. „Ühendriigid teevad sama. Nad annavad mõningatele meie ametkondadele raha,“ ütles Karzai.

Karzai abid ütlesid siis, et ta viitas USA antavale miljardite dollarite suurusele ametlikule abile. Endine nõunik ütles aga hiljutises intervjuus, et president viitas tegelikult CIA sularahakottidele.

Afganistani valitsuse istungitel CIA raha ei mainita. Sellega tegeleb väike kildkond rahvuslikus julgeolekunõukogus, sealhulgas selle administratsiooniülem Mohammed Zia Salehi, teatasid Afganistani ametnikud.

Salehi on paremini tuntud selle poolest, et ta arreteeriti 2010. aastal seoses ameeriklaste juhitud juurdlusega, mis sidus kokku sularahasmugeldamise, Talibani rahastamise ja oopiumiäri. Karzai lasi ta mõne tunni jooksul vabastada ning CIA aitas siis veenda Obama administratsiooni korruptsioonisüüdistusi tagasi võtma, teatasid USA ametnikud.

Pärast vabastamist esines Salehi naljatamisi motoga, mis võtab tabavalt kokku USA teineteisega vastuolus olevad prioriteedid. Salehi ütles kolleegidele, et on FBI vaenlane ja CIA kangelane.