CIA reeglite kohaselt pidi karmide meetoditega ülekuulamise juures alati viibima ka arst, kes jälgis ülekuulatava tervislikku seisundit. Arsti ülesanne oli ka hinnata, kui tõhusad ülekuulamismeetodid olid, vahendab YLE Uutiset ajalehte The Guardian.

Inimeste peal tehtavad katsed peavad igasuguste meditsiinireeglite järgi olema vabatahtlikud. Et CIA poolt ülekuulatavad ei soovinud iseenesest mõistetavalt olla sellelaadse hindamise objektideks, on võimalik, et CIA arstide tegevus oli ebaseaduslik, leiab PHR oma raportis „Aiding Torture” („Aidates piinata”).

Inimkatseid puudutav reeglistik on pärit juba Nürnbergi protsessi ajast. Natsiperioodil tegid Saksa arstid juutide, sõjavangide ja muude alaväärtuslikeks peetud inimeste peal kohutavaid katseid.

Aprillis avalikkusse lekkinud Punase Risti raporti järgi kogusid CIA arstid näiteks andmeid vangide hapnikusisaldusest veres veega piinamise ajal (waterboarding), et näha, kas vangid on tõesti hapnikupuudusse suremas. Punane Rist on CIA arstide tegevuse karmilt hukka mõistnud kui arstieetika vastase.

Arstid jälgisid kahtlusaluseid ka muude ülekuulamismeetodite kasutamise ajal, mille hulka kuulusid näkku löömine, vangi kott peas vastu seina tõukamine, vangi pikka aega kitsas kastis või külmas toas hoidmine ja ärkvelhoidmine.