George Bush tekitas eile segadust rahvusvahelistes püüdlustes kliimamuutuste kontrollimiseks, kui tegi ettepaneku luua alternatiivina ÜRO kavandatud protsessile „uus globaalne raamistik” kasvuhoonegaaside emissiooni ohjamiseks.

Nädal enne G8 tippkohtumist tehtud ettepanek rabas Euroopa lootusi, et maailma suurimad tööstusriigid pühendavad end kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele poole võrra aastaks 2050.

Detsembris peaks toimuma ÜRO mahitatud kohtumine Balis, millelt loodetakse kokkulepet, mille järgi püütakse globaalset soojenemist hoida 2C piires. Bali kokkuleppest peaks saama Kyoto protokolli järglane. See on aga nüüd president Bushi ettepaneku näol kahtluse alla seatud.

„Järgmise aasta lõpuks seavad Ameerika ja teised riigid pikaajalised globaalsed eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Et selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata, korraldab USA rea kohtumisi riikide vahel, kelle kasvuhoonegaaside emissioon on kõige suurem, nende seas kiirelt kasvava majandusega riigid nagu India ja Hiina,” ütles Bush.

Bushi ettepaneku kohaselt peaksid 15 riiki, kes on vastutavad kasvuhoonegaaside suurima emissiooni eest, kohtuma sügisel eesmärgiga sõlmida järgmisel aastal kokkulepe. Selgusetuks jäi, kuidas peaks see uus riikide grupp olema võimeline sõlmima nii kiirelt kokkuleppe, kui pea poole väiksema G8 ühenduse riikide seas valitsevad nii häälekad erimeelsused. Seda peamiselt USA ning ta partnerite vahel.

Inglismaa ja Saksamaa ametnikud on viimastel nädalatel rõhutanud, et uus kliimakokkulepe peaks rajanema arenenud riikide süsiniku heitgaaside piiramisel, sarnaselt ÜRO Kyoto protokollis sätestatule. USA president Bush on järjekindlalt sellistele piirangutele vastu olnud, väites, et see kahjustab USA majandust. Ta eelistab vabatahtlikke eesmärke ning soovib mõõta reostavate tegevust süsinikugaaside hulka, selle asemel et arvata kokku emissioon tervikuna. Eilne Bushi teadaanne viitaski vaid täpselt määratlemata pikaajalisele eesmärgile.