Bush peab Iraagi sõda seaduslikuks
Bush ei viidanud nimepidi Annanile, kes oli BBC-le öelnud, et kuna Julgeolekus ei läinud läbi teine, Saddam Husseini vastu sõjalise jõu kasutamist toetav resolutsioon, oli “sõda ÜRO harta seisukohast ebaseaduslik”.
USA presidendi sõnul piisas 2002. aasta novembris Julgeolekunõukogus üksmeelselt vastu võetud resolutsioonist 1441, mis hoiatas Saddami “tõsiste tagajärgede”, kui leitakse, et ta püüab soetada massihävitusrelvi.
“ÜRO-l olid kasutada samad luureandmed mis minul. Nad jõudsid järeldusele, et Saddam Hussein on ohtlik. Nad hääletasid ÜRO Julgeolekunõukogus 15-0 selle poolt, et Saddam Husseinil tuleb relvad avalikustada ja desarmeeruda või seista silmitsi tõsiste tagajärgedega,” ütles Bush.
Massihävitusrelvade olemasolu sõja ettekäändeks toonud Bushi meelehärmiks ei ole Iraagist neid relvi seni leitud. Iraagis on viimastel kuudel vallandunud kaos ja vägivald, mis seab ohtu jaanuari kavandatud valimised.
USA loodab veenda ÜRO-d naasma Iraaki, kust tema personal viidi välja pärast ohvriterohket pommiplahvatust Bagdadi peakorteris 2003. aasta augustis.
Annan seadis usutluses BBC-le selle kahtluse alla, öeldes, et 2003. aasta märtsis aset leidnud sissetungiks pidanuks olema uus ÜRO resolutsioon.
Bush lootiski esialgu teise resolutsiooni Julgeolekunõukogus läbi suruda, aga Prantsusmaa ja Venemaa vastuseisu tegi selle hääletusele esitamise mõttetuks.
Valge Maja pressiesindaja Scott McClellani ja välisministeeriumi pressiesindaja Richard Boucheri kinnitusel piisas resolutsioonist 1441 ja sellele eelnevatest ÜRO resolutsioonidest.
“See oli tugev seaduslik alus sõjaks. Ja selle alusel me tegutsesime,” ütles Boucher.
Toonane USA suursaadik ÜRO-s John Negroponte aga ütles, et kuigi Washingtonil oli õigus tegutseda, kui ÜRO seda ei teinud, ei võrdunud resolutsioon 1441 ÜRO mandaadiga USA sõjategevusele.
