Bush tõi oma kauaoodatud nägemuse Palestiina riigist avalikkuse ette ajal, mil Arafati peakorterit Ram Allah’s piiravad Iisraeli väed, kes on otsustanud vastata palestiinlaste suitsiidirünnakutele nende haldusalade hõivamisega.

Bush ei nimetanud otsesõnu Arafatti, kui ütles, et “rahu nõuab uut ja erinevat Palestiina juhtkonda, nii et saaks sündida Palestiina riik”. “Ma kutsun palestiina rahvast valima endale uusi liidreid, kes ei ole terrorist määritud.”

USA president esitas ka Iisraelile rahu saavutamiseks mõningaid tingimusi, kuid asetas raskeima koorma palestiinlaste õlule. 18 kuu jooksul esialgse staatusega riigi loomise eeldusena tuleb palestiinlastel rajada demokraatlikud institutsioonid ja uus põhiseadus ning sõlmima uued julgeolekukokkulepped Iisraeliga. Lõplik rahu peaks Bushi plaani järgi saavutatama kolme aastaga.

“Kui palestiina rahval on uued liidrid, uued institutsioonid ja uus julgeolekukorraldus naabritega, toetavad Ameerika Ühendriigid Palestiina riigi loomist,” sõnas Bush.

Lähis-Ida rahukonverents, mida USA tahtis sel suvel korraldada, pandi esialgu seisma. Üks kõrge ametnik põhjendas seda “Iisraeli okupatsiooniga reas linnades ja teatud segadustega Palestiina juhtkonnas”.

Bush ei teatanud kavatsusest välisminister Colin Powelli lähiajal konverentsi korraldamiseks piirkonda saata, kuigi seda eelnevalt oodati. Ühe nõuniku sõnul on Powell konsulteerinud araabiamaade liidritega ja sõidab Lähis-Itta, kui see vajalikuks osutub.

Samuti ei selgitanud Bush, milline hakkab välja nägema Lähis-Ida pärast lõplikku rahulepet ega puudutanud Jeruusalemma ja palestiina pagulaste saatuse küsimust.

“Kogu inimkonna pärast peavad asjad Lähis-Idas muutuma,” kuulutas ta Valge Maja roosiaias Powelli, kaitseminister Donald Rumsfeldi ja rahvusliku julgeoleku nõuniku Condoleezza Rice’i kõrval seistes.

Lähis-Ida rahuprotsessi tulevikku puudutavat kõnet oodati juba möödunud nädalal, kuid Iisraeli-Palestiina vägivalla hoogustumise tõttu lükkus see edasi. Kõne sisu põhineb kaks kuud kestnud aruteludel ja konsultatsioonidel erinevate Lähis-Ida liidrite, eriti Saudi Araabiaga.

Ühendriigid on juba mitu kuud süüdistanud Arafatti ebaefektiivsuses palestiinlaste juhtimisel ja sisside tegevuse peatamist. Esmaspäevane kõne oli aga otsene hoop Arafati pihta. Nõunike sõnul süvendasid läinud nädala enesetapurünnakud Bush pettumust Arafatis ja kinnitasid otsust ta rahuprotsessist välja jätta.

USA saadikud on üritanud pidada läbirääkimisi teiste Palestiina juhtivate poliitikutega, lootuses, et mõni neist asub Omavalitsust juhtima.

Palestiina pealäbirääkija rahukõnelustel Saeb Erekat mõistis hukka Bushi üleskutse uus juhtkond leida.

“Palestiina liidrid ei tule langevarjudega Washingtonist ega kusagilt mujalt. Palestiina liidrid valib otseselt palestiina rahvas. Yasser Arafat valiti otseselt vabadel ja õiglastel valimistel,” ütles Erekat CNN-ile.

Arafat ise nimetas Bushi kõnet “tõsiseks panuseks” rahuprotsessi ja kutsus korraldama “otseseid ja kahepoolseid kohtumisi Ameerika administratsiooniga”, aga ka kõnelusi Euroopa Liidu, Venemaa, ÜRO esindajate ja araabiariikide liidritega.

Iisraeli peaministri Ariel Sharoni nõunik Dore Gold tervitas Bushi kõnet ja sõnas CNN-ile: “Tähtis on, et president kehtestas rahuprotsessi jaoks esimest korda tõelised standardid.”

Bush lubas, et USA ja rahvusvaheline kogukond aitavad palestiinlastel korraldada aasta lõpus kohalikke ja seejärel üldvalimisi.

Loodava Palestiina riigi piirid ja mõningad suveräänsuse aspektid pannakse Bushi plaani järgi paika alles kolme aasta jooksul, mil tuleb saavutada lõplik Lähis-Ida rahu.

Bush kutsus Iisraeli taanduma 2000. aasta 28. septembri eelsetele positsioonidele, mis sisuliselt tähendab 40 protsendi Jordani läänekalda vabastamist. Samuti nõudis ta Iisraelilt okupeeritud aladel asundustegevuse peatamist.

Kui Palestiina saab uued institutsioonid ja liidrid, tuleks Iisraelil vastata omalt poolt koostöövalmidusega kõigi allesjäänud tüliküsimuste lahendamiseks ja lõppkokkuleppe saavutamiseks, ütles Bush.

Ameerika Ühendriikide president üritab sel nädalal Kanadas toimuval juhtivate tööstusriikide G8 tippkohtumisel leida oma plaanile rahvusvahelist toetust.