President Bush kaitses ameeriklaste seas äärmiselt ebapopulaarset otsust, nimetades seda “elutähtsaks vahendiks”, vahendab ETV Reutersi uudist.

Bushi kinnitusel oli spioneerimine vajalik võimalike analoogsete terrorirünnakute ärahoidmiseks.

Ajalehe New York Times andmetel andis president George Bush pärast 2001. aasta 11. septembrit riiklikule julgeolekuagentuurile (NSA) salaja volituse kuulata pealt inimeste telefonikõnesid ning jälgida nende elektroonilist kirjavahetust, ilma et selleks oleks kohtult luba taotletud.

Ajalehe andmetel jälgisid luureametikud sadade inimeste eraelu.