Seni komisjoni moodustamisele vastu seisnud Bush langes nii kongressi demokraatide kui ka vabariiklaste tugeva surve alla uurida luureandmeid, mille kohaselt Saddam Husseini Iraak omas keemia- ja bioloogilisi relvi, mida tegelikkuses pole leitud.

Komisjoni aruannet oodatakse tõenäoliselt järgmiseks, mitte selleks aastaks, mil uurimistulemusi võidaks kasutada presidendivalimiste kampaanias.

“On tähtis, et komisjoni töö ei hakkaks sekkuma parteipoliitikasse,” ütles administratsiooni kõrge ametiisik. “Me vajame komisjoni, mis ei vaataks üksnes tagasi, vaid ka ettepoole, et parandada luureandmete kogumist nii, et see oleks vastavuses uute ohtudega, millega me silmitsi seisame.”

Komisjoni hakkab kuuluma umbes üheksa liiget, kellest osa on valitsusvälised eksperdid, teised kongressi mõlema partei saadikud.

Ametiisikute sõnul hakkas Bush sõltumatu komisjoni loomist kaaluma eelmise nädala algul ning langetas lõpliku otsuse nädalavahetusel.

Sellegipoolest on komisjoni moodustamine presidendi jaoks risk, kuna Bush pani Iraagi invasiooniga kaalule USA usaldusväärsuse ning nüüd näib, et ta tegi seda ekslikele luureandmetele tuginedes.

Iraagi sõda alustades toetus Bush luureandmetele, mille kohaselt Saddam Husseini valitsuse valduses oli nii keemia- kui bioloogiline relv ning väljatöötamisel ka tuumarelv. Jaanuaris USA Iraagi relvakomisjoni juhi kohalt lahkunud David Kay ütles seevastu kolmapäeval kongressis esinedes, et “me eksisime peaaegu täielikult, oletades, et Iraagil on keelatud relvi”.