Bush keeldus Iisraeli Iraani ründamisel toetamast

Iisraelil oli kevadel tõsine kavatsus Iraani rünnata, kuid USA president George Bush teatas, et ei toeta seda ja ei kavatse oma seisukohta muuta presidentuuri lõpuni.

Iisraeli peaminister Ehud Olmert tõstis küsimuse üles 14. mail, kui Bush viibis Iisraelis riigi 60. aastapäeva tähistamisel, kirjutab ajaleht The Guardian.

Asjast rääkis The Guardianile isik, kes seisab lähedal ühele Euroopa valitsusjuhile, kellega Olmert varsti pärast Bushi visiiti kohtus.

Bushi otsus mitte pakkuda abi Iraani ründamisel põhineb allika järgi tõenäoliselt kahel faktoril. Üks on USA mure Iraani võimaliku vastulöögi pärast, mis kujutaks endast arvatavasti rünnakulainet USA armee ja muu isikkoosseisu vastu Iraagis ja Afganistanis ning laevade vastu Pärsia lahes.

Teine on USA hirm, et Iisraelil ei õnnestu Iraani tuumarajatisi üheainsa löögiga töövõimetuks muuta, isegi kui kasutatakse kümneid lennukeid. Mitme päeva jooksul rünnakuteseeria korraldamise puhul riskitaks täiemahulise sõjaga. Sel juhul ei kaaluks kasu enam kahju üles.

Iraan on korduvalt öelnud, et reageerib rünnakule jõu kasutamisega. Mõned lääne analüütikud usuvad, et see tähendaks ka Liibanoni šiiitide rühmituse Hizbollah kaasamist rünnakuteks USA vastu.

Isegi kui Iisrael kavatseks alustada rünnakut ilma USA heakskiiduta, ei jõuaks tema lennukid sihtmärkideni ilma USA teadmata ja USA-l oleks aega veenda Iisraeli rünnakust loobuma.

Seetõttu eeldaks Iraan, et Bush on rünnaku heaks kiitnud, isegi kui Valge Maja eitaks, et tal rünnaku kohta eelinfot oli, mistõttu ikkagi rünnataks ka USA-d.

Bushi keeldumine rünnaku toetamisest ja tema kinnitus, et ta ei muuda oma meelt, lõpetavad tõenäoliselt spekulatsioonid, et Washington võib valmistuda „oktoobri üllatuseks” enne USA presidendivalimisi. Mõned analüütikud on väitnud, nagu toetaks Bush Iisraeli rünnakut, et aidata John McCaini, luues valimiste-eelse julgeolekukriisi.

Avalikkuses ei ole Bush andnud mingit märki, et sõjalise rünnaku võimalus tuleks välistada.

Kolm nädalat pärast Bushi punast tuld, 2. juunil korraldas Iisrael suure lennuväeõppuse mitmete sadade kilomeetrite ulatuses Vahemere idaosas. Õppusest võttis osa kümneid lennukeid, sealhulgas F-15, F-16 ja tankerlennukid.

Õppuse suurus ja ulatus kindlustasid selle, et USA ja piirkonna riigid seda tähele paneksid. Distants, mis läbiti oli umbes sama, mis Iisraelist Iraani tuumaobjektini Natanzis.

Iisraeli asepeaminister Shaul Mofaz ütles mõni päev hiljem, et kui Iraan jätkab tuumarelvade arendamise programmi, ründab Iisrael teda.

Eelmisel nädalal kaotas Mofaz napilt Kadima partei esimehe ja tulevase peaministri valimistel Tzipi Livnile, kelle seisukohad on rahumeelsemad.

USA teatas kaks nädalat tagasi, et müüb Iisraelile 1000 punkreid purustavat pommi. Mõned analüütikud tõlgendavad seda lohutusauhinnana. See suurendab aga ka Iisraeli rünnakuvõimsust, sest mitmed Iraani tuumaobjektid on just nimelt maa-alustes punkrites.