“Mõnikord on vaja kasutada väikest ja tõhusat sõda, et ennetada palju ohtlikuma sõja puhkemist tulevikus,” ütles parempoolne sõltumatu rahvaesindaja Jan Simonsen.

“Kui keegi poleks tegutsenud, siis oleks Saddam Hussein võinud massihävitusrelvi toota ja viie või kümne aasta pärast neid Iisraeli vastu kasutada,” ütles ta.

Bushi ja Blairi autasustamine oleks kannapööre pärast seda, kui Nobeli auhinnakomitee andis 2002. aasta rahupreemia endisele USA presidendile Jimmy Carterile. Tookord nimetas komitee esimees seda kaikaks Bushi Iraagi-poliitika kodaratesse, sest Carter toetas diplomaatilise lahenduse otsimist.

Sõda “andis võimaluse luua demokraatiat ja tagada inimõigustest kinnipidamine riigis, mida nii palju aastaid valitses üks kaasaja kõige hullemaid diktaatoreid”, ütles Simonsen.

Kuid Simonseni ettepanek peab ootama 2004. aastani, sest 2003. aasta kandidaatide esitamise tähtaeg möödus juba 1. veebruaril, ütles Nobeli Instituudi direktor Geir Lundestad.

Viieliikmeline preemiakomitee nimetab rahupreemia võitja oktoobri keskpaiku. Tänavusele rahupreemiale on esitatud üle 160 inimese ja organisatsiooni, nende seas paavst Johannes Paulus II, Iiri rocktäht Bono ja Kuuba dissident Oswaldo Paya.