Bushi valitsuse karmikäeline poliitika Iraani suhtes on tuginenud USA luureametite eelmisele koondaruandele 2005. aastast. Toonane raport väitis, et Teheran on “täis otsustavust” ehitada tuumapomm, kirjutab Eesti Päevaleht.

Praegune ettekanne iseloomustab Iraani vastupidi — ratsionaalse ja pragmaatilise riigina, keda saab kõige paremini mõjutada rahvusvahelise survega. Salajaseks jääva raporti avalikustatud kokkuvõte väidab, et just surve tõttu seiskas Iraan 2003. aastal tuumarelva arendamise.

Ajakirjanikega suhelnud allikate hinnangul ei suudetud kaks aastat tagasi lihtsalt saada Iraanist piisavalt usaldusväärseid andmeid. Uus raport ei väida siiski, nagu oleks Iraan lõplikult tuumarelva hankimisest loobunud.

Islamiriik jätkab endiselt uraani rikastamist, aga kui nad on tõesti lõpetanud katsed töötada välja lõhkepäid, puudub analüütikute hinnangul reaalne oht enne 2015. aastat.

President Bush jäi eilses teleesinemises enesele kindlaks ning kuulutas, et raport kujutavat endast kõigele vaatamata “ohumärki”.

Kui Iraan tervitas uut raportit, siis samavõrd oodatult reageeris kõige teravamalt Iisrael. Kaitseminister Ehud Barak tunnistas, et see vähendab Washingtoni Teherani-vastase rünnaku tõenäosust. Kuid ta viitas, et Ameerika luureandmed pole usaldusväärsed ning pigem on Iraan oma tuumarelvaprogrammi taaskäivitanud.

Ka rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri inspektorid tunnistavad, et nad teavad üha vähem, mis Iraanis tegelikult toimub. Nende 22. novembril avaldatud ja Teherani suhtes üsna positiivne ettekanne kinnitab, et Iraani koostöö on parimal juhul “reaktiivne”.