Bush ärgitab vabakaubandust
Pärast kohtumist jalutasid presidendid Valge Maja roosiaias, kus Bush ütles, et „parim viis saavutada rahu ja jõukust meie poolkeral on tugevdada demokraatiat ja jätkata Kesk-Ameerika ja Dominikaani Vabariigi majanduslikku transformatsiooni”.
Bush kirjutas Ühendriike ja kuut riiki ühendava vabakaubandusleppe alla juba eelmise aasta mais, kuid lepe on jäänud kongressis venima.
CAFTA leping avab USA-le Ladina-Ameerikas uusi turge, kuid paljud ametiühingute ja inimõiguste esindajad võitlevad lepingu vastu. Lepingu vastaste arvates ei aita leping parandada töötajate olukorda lõunas ning ei tegele keskkonnale tekitatud kahjuga.
Praktiliselt kõik demokraadid kongressis on vabakaubanduslepingu vastu, samuti mõned tekstiili ja suhkrutööstuse piirkondadest pärit vabariiklased, kartes tootmise kolimist odavamatesse riikidesse ning tööpuuduse kasvu oma valimispiirkondades.
Viimane suur võitlus vabakaubanduse üle USA kongressis toimus 1994. aastal, mil moodustati NAFTA ehk Põhja-Ameerika vabakaubandusleping, mis ühendab Kanadat, USA ja Mehhikot.
Kriitikute sõnul toob Kesk-Ameerika vabakaubandusleping kaasa tööpuuduse kasvu USA-s ning riigi kaubandusdefitsiidi kasvu, kuna USA hakkab lõunast ostma odavamat kaupa, kui siseturul toodetakse.
Bush kinnitab aga, et vabakaubandusleping toob kasu kõigile osapooltele parandades Ladina-Ameerika riikide tööstust ning tööhõivet ja võimaldades USA tarbijale odavamat kaupa. Lisaks likvideerib leping Bushi sõnul praegu kehtiva ebavõrdse olukorra, kus USA lubab niigi enamikke kaupu Ladina-Ameerikast sisse ilma tollideta, Ladina-Ameerika riigid kaitsevad aga oma turge tollidega.
