Bulgaaria vetostas Põhja-Makedoonia liitumisläbirääkimised EL-iga Hitleri, Stalini ja Tito abil

 (3)
Bulgaaria vetostas Põhja-Makedoonia liitumisläbirääkimised EL-iga Hitleri, Stalini ja Tito abil
Üks vaidlusalune ajalootegelane on 1903. aasta Osmanite impeeriumi vastase ülestõusu juht Goce Delčev.Foto: GEORGI LICOVSKI, EPA

Vaevalt sai Põhja-Makedoonia selgeks räägitud oma nimevaidluse Kreekaga, kui riigi Euroopa Liiduga ühinemise püüdlustele heidab kaikaid kodaratesse juba järgmine naaberriik Bulgaaria. Mängus on Hitler, Stalin ja Tito.

Kõik pidi olema ainult tehniline küsimus, kui videolingi abil kohtunud 27 riigi Euroopa Liidu asjade ministrid pidid andma heakskiidu liitumisläbirääkimiste alustamisele Põhja-Makedooniaga veel enne jõule, vahendab EUobserver.

Läbirääkimisprotsessi algus oli veninud aastaid Kreeka veto tõttu, mis lõppes 2018. aastal, kui Skopje nõustus riigi nimesse lisama sõna „Põhja-”.

2019. aastal pani veto Prantsusmaa ja Euroopa Liidu liikmesriigid muutsid seejärel Pariisi meeleheaks laienemisprotseduuri.

Nüüd on aga vetostaja Bulgaaria ja üks Euroopa Liidu diplomaat nimetas selle põhjuseks „kogu seda ajaloolise pagasi asja”.

Selle pagasi hulgas on Bulgaaria nõudmised, et Põhja-Makedoonia ajalooõpikutest eemaldataks väited, et mõned ühised ajalootegelased olid makedoonlased, ja et makedoonia keel ei ole bulgaaria päritolu.

Bulgaaria tahab ka, et õpikutes ei kirjutataks, et Bulgaaria oli süüdi Põhja-Makedoonia fašistlikus okupeerimises Teise maailmasõja ajal, kuigi Bulgaaria oli üks Hitleri Saksamaa liitlastest.

Veel tahab Bulgaaria, et Põhja-Makedoonia ajalooõpikutes kirjutataks, et Jugoslaavia juht Josip Broz Tito oli sama halb kui Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin, kuigi Tito läks 1948. aastal Staliniga tülli ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat.

Sellised erimeelsused oleks 2017. aasta Sofia-Skopje sõpruslepingu järgi pidanud lahendatama ajaloolaste ühiskomisjoni poolt.

Nüüd tahab aga Bulgaaria, et need kirjutataks sisse Euroopa Liidu „läbirääkimisraamistikku”.

„Praegune läbirääkimisraamistiku kava Põhja-Makedoonia Vabariigi jaoks ei peegelda meie muresid ja me ei saa seda selle praegusel kujul heaks kiita,” teatas Bulgaaria välisministeerium. „Meie nõudmised on täielikult kooskõlas heanaaberlikkuse põhimõtetega ja täielikult legitiimsed. Nüüd on aeg, et Põhja-Makedoonia Vabariik demonstreeriks tõelist poliitilist tahet ja võtaks omaks Euroopa väärtused.”

Teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel on aga vähe indu läbirääkimisraamistiku kava teksti muutmiseks. See lepiti kokku märtsis.

„See käib metodoloogia kohta. See ei ole kahepoolsete vaidluste lahendamise instrument,” ütles Euroopa Liidu kõrgetasemeline diplomaat.

Soov puudub ka Põhja-Makedoonial endal.

„[Bulgaaria] viimase aasta nõudmised lähevad kaugemale [2017. aasta] kokkuleppe ulatusest, need puudutavad identiteediküsimusi, mis ei ole meie jaoks vastuvõetav,” ütles Põhja-Makedoonia president Stevo Pendarovski.

Kõik see tuleb kasuks Euroopa Liidu vastastele jõududele, olgu need siis Põhja-Makedoonia rahvuslased või neid toetav Vene propaganda.

„See on Euroopa. Inimesed usuvad Euroopa väärtustesse, toetavad Euroopa integratsiooni,” ütles Pendarovski. „Edasimineku puudumisel EL-i integratsioonis võib olla kahjulik mõju reformiprotsessile ja kaudne mõju Euroopa väärtustele.”

Mõned allikad Skopjes usuvad, et Bulgaaria veto on populistlik trikk peaminister Bojko Borisovi toetamiseks kevadistel valimistel.

Mõned arvavad isegi, et see on seotud Venemaa mõjuga Sofiale.