Endine kuningas Simeon II, kes nimetati neljapäeval Bulgaaria peaministriks, loobus vabatahtlikult oma kuninglikust tiitlist ja valis kodanikunimeks Saxe-Coburg-Gotha ehk Saxcoburggotski nagu bulgaarlased teda nüüdsest kutsuvad.

Ametivande andmise järel saab temast esimene endine Euroopa monarh, kes naaseb võimule valimiste kaudu. Viimane oli Louis Napoleon, kellel õnnestus see 1848. aastal.

Segases ja käärivas Balkani poliitikas kogenematuks peetav ekskuningas on uue peaministrina bulgaarlaste seas populaarne. Ta jäi troonist ilma ja pidi kodumaalt pagema poole sajandi eest, kui kommunistid Teise maailmasõja järel Bulgaarias võimu võtsid.

Kolme kuu eest naasis ta Bulgaariasse ja moodustas rahvaliikumise, mis saavutas juunikuistel parlamendivalimistel vanade ja väljakujunenud parteide üle võidu ning pooled parlamendikohtadest. Lõigates tulu eelmise valitsuse langevast populaarsusest, millele olid hoobi andnud kõrge tööpuudus, kehv elatustase ja korruptsiooniskandaalid, tõotas Simeon taastada inimeste usalduse poliitikute vastu.

“See on raske ja komplitseeritud ülesanne. Aga ma usun, et hea tahte ja kõigi inimeste abiga ning mõeldes üksnes rahva heaolule, on võimalik valijatele lubatut saavutada,” ütles Simeon neljapäeval.

Simeonile osaks saanud suur toetust tuleneb tema kaasmaalaste pettumusest kümne aasta jooksul vahetunud vasak- ja parempoolsetes valitsustes. Rahva seas on saanud populaarseks endise kuninga “ei“ — ei korruptsionile, ei riigilt varastamisele, ei onupojapoliitikale. Kuidas Simeon lubadused teoks teeb, et ole päriselt veel selgunud.

“Simeoni nimetamine oli poliitiliselt kõige loogilisem samm,” ütles mainekas sotsiaalteadlane Ivan Krastev. “Igal teisel nimetamisel oleks olnud destabiliseeriv mõju.”

Simeon eelistaks laiapõhjalist koalitsioonivalitsust nendega, kes jagavad tema prioriteete: kiiret majanduskasvu, Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemist ja resoluutset võitlust korruptsiooni vastu. Ekskuninga liikumine peab koalitsiooni moodustamiseks läbirääkimisi endise valitsuspartei Demokraatlike Jõudude Liiduga ja Bulgaaria türklaste parteiga.

“Ma eeldan, et uue valitsuse struktuur tuleb eelmistest erinev,” ütles Krastev. “Ma eeldan, et uus peaminister käitub rohkem presidendi kombel ega lasku päevapoliitikasse. Suur osa võimust usldatakse asepeaministritele.”

Mõned poliitikud kardavad, et rahva seas osaks saanud soe vastuvõtt ärgitab Simeoni monarhiat taastama. Endine kuningas aga kinnitab, et seda tema poliitilistes plaanides ei ole. “Inimestel on palju tähtsamaid muresid,” leiab ta.