Almaz-Antei peakonstruktori nõunik Mihhail Malõševski esitas küll mitu uut argumenti, kuid üldiselt ei ole kontserni järeldused viimase aasta jooksul muutunud: Hollandi uurijad kasutavad lennuki kahjustuste uurimisel vale tehnoloogiat, mis viib sobivale järeldusele, et Buk lasi reisilennuki alla Snižne asula piirkonnast, mis sel hetkel oli Vene-meelsete separatistide kontrolli all, vahendab BBC venekeelne teenistus.

Almaz-Antei avaldas juba aasta tagasi raporti, mis sisaldas arvutimodelleeringuid, lennuki tükkide analüüsi ja raketi lõhkepea õhkimise eksperimenti suuruselt analoogse lennuki Il-86 piloodikabiini kõrval. Almaz-Antei väidab, et rakett oli kabiini suhtes teatud nurga all ja sellest teatud kaugusel, mis raketi lennu trajektoori arvesse võttes viitab väljalaskmiskohale Zaroštšenske asula piirkonnas.

Malõševski kinnitusel sobitavad Hollandi uurijad oma uurimist nii, et see annaks vajaliku tulemuse.

Ajakirjanike küsimustele vastates tunnistas Malõševski ootamatult, et rakett võidi välja lasta vea tõttu. „Potentsiaalselt on selline asi võimalik ainult asjaolude kokkulangemisel, tehnika halva hooldamise ja meeskonna ebaõige tegutsemise korral,“ ütles Malõševski. See aga ei muuda Malõševski sõnul kontserni väidet, et rakett tulistati välja Zaroštšenske piirkonnast, mis oli ukrainlaste kontrolli all.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles intervjuus BBC-le, et rahvusvahelise uurimismeeskonna raportit ei saa lugeda lõplikuks tõeks.

„Täna tehtud avaldustest teeme me järelduse, et uurimine jätkub kuni 2018. aastani, mistõttu tuleb meil lõplikku otsust endiselt oodata. Endiselt on palju seletamata asju, palju vasturääkivusi ja meil kõigil tuleb need vasturääkivused lahendada,“ ütles Peskov.

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova teatas, et Hollandi prokuratuur määras omavoliliselt süüdlased ja mõtleb välja soovitud tulemusi ning uurimine on eelarvamuslik ja poliitiliselt motiveeritud.

„Venemaa tegi kohe alguses ettepaneku töötada koos ja juhinduda ainult faktidest. Selle asemel kõrvaldasid rahvusvahelised uurijad Moskva uurimisprotsessis täiemahulisest osalemisest, jättes meie jõupingutustele ainult teisejärgulise rolli. Kõlab nagu halb nali, aga Ukraina tegid nad seevastu uurimisgrupi täieõiguslikuks liikmeks, kinkides talle võimaluse tõendeid välja mõelda ja pöörata asi oma kasuks,“ ütles Zahharova.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene õhutõrjekompleksid ei ole kunagi Vene-Ukraina piiri ületanud.

„Mingid Vene õhutõrjekompleksid, sealhulgas Buk, ei ole Vene-Ukraina piiri kunagi ületanud. Sellest teatasime me vastutustundlikult kohe peale 2014. aasta 17. juuli katastroofi,“ ütles kolmapäeva õhtul Venemaa kaitseministeeriumi ametlik esindaja kindral Igor Konašenkov.