Britist europarlamendi kaitsekomisjoni asejuht Delfile: Suurbritannia EL-ist lahkumisest võidaks ainult Putin
Khan on europarlamendi julgeoleku ja kaitsekomisjoni asejuht, samuti väliskomisjoni liige ja ütleb, et Suurbritanniale ei piisaks vaid NATO liikmeks jäämisest, et tegeleda ka näiteks Venemaa ohuga.
Suurbritannia EL-i referendumi kampaania on kuumenemas ja te olete liitu jäämise poolt. Mis on teie nägemus hetkel – kui raske saab olema soovitud tulemust saavutada, kas on ette teada, et inimesed hääletavad EL-i jäämise poolt?
Referendum on suur küsimus, millel saab olema väga suur mõju ükskõik, kuidas Ühendkuningriik ka ei hääleta. Mitte kumbi pool ei saa eeldada, et nad võidavad. Mõlema poole jaoks on võit võimalik, kui selle nimel võidelda. Kampaania on väga intensiivne.
Ma olen selgelt seda meelt, et Suurbritannia peaks jääma EL-i. Euroopa Liit on maailmas üks hämmastav ja ainulaadne projekt. See o arvatavasti maailma suurim poliitiline projekt, niisamuti kui suurim majanduslik ja rahu projekt. Need on tähtsad ja võimsad asjad.
Kui Suurbritannia jääb EL-i, siis on meil rohkem mõjuvõimu, elame turvalisemalt ning rikkamalt. Mida enam inimesed hakkavad keskenduma selle suure otsuse tagajärgedele, seda tõenäolisem on minu meelest, et enamus hääletab EL-i jäämise poolt.
Kas inimesed saavad nendest asjaoludest tegelikult aru?
Muidugi tuleb igaüht neist laiemalt käsitleda. Miks ütlen, et meil on rohkem mõju? Sest Suurbritannia on väike riik. Meil võib küll olla suur ajalugu, kui elame 21. sajandil. Me oleme 62 miljoni elanikuga riik maailmas, kus elab seitse miljardit inimest. On juba mitu riiki, kus elab rohkem kui miljard inimest. EL-is elab kokku vaid pool miljardit inimest. Numbrite pool on oluline. Koos olemine annab meile suurema kaalu ja mõju.
Põhjus, miks elame turvalisemalt, peitub ka selles, et elame paljude muutuste ajajärgus. Maailm areneb ülikiirelt. Kui vaatate kasvõi terrorismi, siis üleilmse kommunikatsiooni ajastul ei saa seda isoleerida. Inimesed suhtlevad paljudel eri meetoditel ja internet on väga võimas tööriist, mis võib inimesi ka radikaliseeruda. Selliste ideedega ei saa võidelda eemale tõmbudes vaid koostööd tehes. Vaadake ka küberkurjategevust, siis ka see näitab, kuidas saadakse inimeste ja ettevõtete andmetesse häkkida – hiljuti kaotas väga vaene Bangladesh 100 miljonit eurot [kui teadmata häkkerid murdsid sisse riigi keskpanga võrku – R.P.]. Taaskord see nõuab rohkem koostööd, mitte eemaletõmbumist.
Ja isegi nö kõvades asjades – näete ju mis toimub Ukrainas, Süürias. Selle tõttu pole meil vaja olla mitte üksnes NATO liige vaid ka EL-i liige, et saaksime kasutada kõiki vajalikke meetodeid nendega tegelemiseks.
Kui võtta heaolu ja rikkuse külg, siis EL jääks ikka meie naabriks. Heade naabritega peavad olema head suhted. Kui nendega on seotud pool meie riigi kaubandusest, 3,5 miljonit töökohta; kui võrdse kohtlemise ja diskrimineerimisvastased seadused on sellega seotud; kui töökoha ohutusnõuded, pesumasina garantii; rändlustasud, puhkusepaketi ja lennukipiletite kompensatsioonid on kõik üksteisega ühendatud ja me saame neist kasu, siis ei ole [EL-ist lahkumine] lihtsalt mõistlik.
Ja lisaks me peaks pärast ikka EL-iga suhtlema. Seega parem on olla sees, kus saab mõjutada tulevikku, kui lihtsalt täita esitatavais nõudmisi [mis juhtuks, kui oldaks väljaspool].
Muidugi tunnistame, et kuivõrd on tegemist unikaalse projektiga, siis see ka areneb ja vajab reforme. See tagaks, et projekt vastab soovitud eesmärkidele. Ja sedagi saab tagada siis, kui olla osa sellest.
Ma arvan, et sedapidi, kuidas debatt areneb, hakkab ka toetus EL-i liikmeks jäämisele kasvama.
Eestist vaadates teeb murelikuks see, et Suurbritannia referendum toimub ajal, mil Venemaa on ülimalt agressiivne ja ning EL-i ühtsus on tähtsam kui kunagi varem. Kas kampaanias EL-i ühtsuse säilitamisest ka räägitakse, arvestades ohtu Venemaalt, sündmusi Lähis-Idas jms?
Kui vaatate kogu kampaaniale ja maailmale, siis on absoluutselt selge, et kõik meie sõbrad, pikaaegsed sõbrad, kõik ütlevad, et Suurbritannia huvides on EL-i jääda. Nad soovitavad meil EL-i jääda. Ainuke, kes rõõmutaks oleks Putin, sest see annaks talle vaba käe EL-i nõrgendada. Ja me oleme näinud, mida ta teeb Ukrainas, me oleme näinud tema jõulisust Süürias, Venemaa üritab end eri viisidel maailmas kehtestada.
Seega oleks mõlemale poolele kaotuseks, kui Suurbritannia oma kogemusega nii kaitsevallas kui välispoliitikas EL-ist väljuks.
Kui vaadata, kuidas EL-ist lahkumist soovijad asju põhjendavad, siis nii sügavuti ei minda. Kui Briti peaminister David Cameron alles eile rääkis, et Suurbritannia julgeolek oleks EL-is paremini tagatud, siis vastasid nn Brexiti toetajad, et sellega tegeleb ju NATO, mitte EL. Ehk siis nad pakuvad väga lihtsustatud ja populistlikke lahendusi…
Aga see on klassikaline probleem populistlikke poliitikutega igal pool. Nad tulevad lööma lühikeste loosungitega, millel pole mingit sisu. Tegelik maailm on teistsugune, palju keerulisem ning omavahel tihedalt seotud. Määrav enamus eksperte, kes teemat läbi ja lõhki tunnevad, ütlevad, et koostööle põhinev mudel on tänapäeva probleemidega tegelemiseks kõige parem.
Briti referendumi puhul räägitakse palju migratsiooniteemast, kui küsimusest, mis eriti inimesi huvitab. Ja siis kitsamalt just EL-i riikidest pärit migratsioonist, mille kohta öeldakse, et erinevalt mujalt tulevast pole valitsusel seda võimalik kontrollida. Kas teie meelest on võimalik britte veenda, et kaalukausile asetades on EL üldiselt tähtsam, kui migratsiooniteema üksinda?
Jah. Kuid ma arvan, et migratsiooniküsimuse juures peame selgelt hoidma lahus emotsioonid ning reaalse elu faktid. Faktiks on aga see, et Suurbritannia on migratsioonist väga palju kasu lõiganud. Faktiks on ka see, et kõik inimesed maailmas hakkavad aina enam reisima. Praegu suudavad juba miljard inimest lennukireise ette võtta ning see kasvab seitse protsenti aastas. Seega maailmas on saamas globaalne küla ja enam pole võimalik oma kindluse silda lihtsalt üles tõsta - käes on 21. sajand.
Immigratsiooni juures on tegelikult saamas kõige olulisemaks küsimuseks see, kuidas seda hallata, mismoodi seda juhtida. Et oleksid olemas teenused, mida on vaja: koolid, haiglad, arstid, transport, majutus. Selleks on vaja omakorda häid liidreid ja paremat informatsiooni.
Ja edasi vaadates – enamus Suurbritanniasse saabuvatest immigrantidest pole pärit EL-ist vaid ikka mujalt. Ning kui populistid ütlevad, et kõik EL-i 500 miljonit inimest ootavad vaid võimalust Suurbritanniasse saabumiseks, siis see on täielik rumalus. Seda pole viimase 40-50 aastaga juhtunud, miks siis nüüd äkki peaks?
Suures plaanis on ka EL-is tulnud inimeste ning sinna läinud brittide hulk sama. Seega kui me nüüd EL-ist lahkuksime ja kaks miljonit EL-i migranti läheks, kuid nende asemel tuleks tagasi kaks miljonit britti mandrilt, siis mis vahe siin on?
Lisame sellele, et uuring uuringu järel näitavad, et Suurbritanniasse saabunud EL-i kodanikud on enamasti noored, keskmiselt rohkem haritud, maksavad keskmiselt rohkem makse, kui kulub nende kasutatud avalikele teenustele – nad tegelikult aitavad meid! Ja meie oleme EL-ile andnud palju oma pensionäre, kes naudivad Hispaania mõnusat ilma.
