Oma artiklis kritiseerib Miliband põhjalikult George W. Bushi administratsiooni peamist missiooni, väites, et sõda terrorismiga oli valesti kavandatud ja lääs ei saa teda varitsevaid ohte kõrvaldada tapmise teel, vahendab The Guardian.

Briti ametnikud lõpetasid vaikselt väljendi „sõda terrorismiga” kasutamise 2006. aastal, kuid see on esimene kord, kui Briti minister sellest nii otsesõnu USA terrorismivastast strateegiat kritiseerides lahti ütleb.

Miliband ütles, et terrorismivastase sõja kontseptsioon on eksitav ja ekslik.

Milibandi sõnul otsustavad ajaloolased, kas sellest on olnud rohkem kahju või kasu, kuid tema arvates on kogu strateegia olnud ohtlikult enesele vastutöötav, aidates muidu hajusatel rühmitustel leida ühist vaenlast lääne näol.

Miliband väidab, et sõda terrorismiga rajaneb veendumusel, et sobiv vastus terrorismile on eelkõige sõjaline — äärmuslike ekstremistide jälitamine ja tapmine. Ta tsiteerib aga USA kindral David Petraeust, kes on öelnud, et lääne koalitsioon Iraagis ei saa oma probleeme mässuliste ja tsiviilisikute võimuvõitlusega lahendada lihtsalt tapmise teel.

Selle asemel, et ehitada lääne solidaarsus ühise vaenlase otsimisele, leiab Miliband, et see tuleks ehitada arusaamale, kes me oleme ja väärtustele, mida me jagame.

Miliband jätkab, väites, et demokraatiad peavad reageerima terrorismile, võideldes seaduse jõudu kasutades, mitte sellest kõrvale kaldudes. Selle väite seostab ta otseselt Guantánamo vangilaagriga.

Suurbritannia-USA suhted on viimastel päevadel olnud üsna külmad, sest Washington taganes lubadusest toetada suuresti Suurbritannia koostatud ÜRO resolutsiooni, mis kutsub relvarahule Gazas. Valge Maja tuli selles küsimuses vastu Iisraeli peaministri Ehud Olmerti nõudmisele.