Juba täna hommikul tehti Londonist sisuliselt avalikuks, et Suurbritannia võtab enda kanda Eestis asuva NATO mitmerahvuselise pataljoni vedajaks olemise ehk saab nn raamriigiks.

Delfi ja Päevaleht pärisid Hammondilt Varssavis, millist tüüpi üksus täpsemalt Eestisse saadetakse?

„See saab osaks Eesti mehhaniseeritud brigaadist, mis annab teile tõenäoliselt vihje, millist tüüpi sõdureid me saadame. See tähendab, et see saab olema mehhaniseeritud jalaväepataljon, mis kasutab soomusmasinaid. Endise kaitseministrina ütlen, et tavaliselt on sellisel üksusel ka toetuseks mõned tankid,“ ütles Hammond vastuseks.

Välisministri vastusest saab välja lugeda, et seetõttu võivad Eestisse ka mõned Briti tankid jõuda.

Hammondi kinnitusel on kõige tähtsam NATO kohaloleku suurendamisel tõsiasi, et teiste liitlaste väed liiguvad alliansi idatiivale ning kõike oma territooriumi kaitsmiseks vajalikku polegi selle tõttu vaja ette kohale tuua.

„NATO kohaloleku mõte on tekitada liitlasvägedest sisuliselt kaitsekilp, mis rõhutaks NATO ühtsust ja printsiipi, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu. Seega ei pea meil olema kõik NATO kaitsmiseks vajaminevad võimekused ettepoole nihutatud. Meil peab olema piisavalt erinevate riikide sõdureid, kes moodustaksid esmase kaistekilbi ja saadaksid sõnumi, et ühe ründamise korral on kõik asjas sees,“ rääkis Hammond.

Suurbritannia ametist lahkuva valitsuse välisminister Philip Hammond tahtis vaid kaks nädalat peale maailma raputanud EL-i liikmelisuse üle peetud referendumit kõiki rahustada, et sel otsusel pole mõju NATO-le ning Ühendkuningriigi panusele Euroopa julgeolekusse.

Brexit ei puuduta NATO-t

„Ma tahaks esimese asjana kinnitada Suurbritannia jätkuvat pühendumust Euroopale, selle julgeolekule ja laiemalt maailmale. Mõistagi oleme teinud oma otsuse lahkuda Euroopa Liidust, kuid see ei ole otsus lahkuda Euroopast.“

„Suurbritannia ei pööra oma selga Euroopale ja tahab teha Euroopaga koostööd. Seda eriti julgeoleku- ja kaitsevallas. Ja me kavatseme siin Varssavis näidata oma pühendumuse tugevust NATO-le ja NATO kohalolekule Euroopas.“

„Nagu teate, siis oleme üks vähestest NATO liikmesriikidest, mis kulutab kaitsele 2% SKT-st ning 20% sellest investeeringutele, mis on kaks aastat tagasi Walesis kokkulepitud põhimõtted. Hakkame ka raamriigiks ühele pataljonile – Eestis siis – mis luuakse NATO kohaloleku suurendamise meetmena. Panustame 500 meest sellesse operatsiooni roteeruval põhimõttel. Lisaks veel 150 meest Poolas asuvasse üksusesse.“

„Samuti võtame enda kätte NATO eriti kiirete jõudude juhtimise 2017. aastal ja panustame sinna 3000 briti sõdurit. Teostame Eestist praegu lisaks õhuturvet ja panustame sinna edaspidi. Usume ka NATO ja EL-i koostöösse, sest see on kriitiliseks osaks Euroopa kaitse tagamiseks tulevikus, sest EL saab teha asju, mida NATO ei saa. Näiteks kehtestada väljast tuleva asümmeetrilise väljakuste vastu majandussanktsioone.“

„Suurbritannia jääb NATO-s USA järel teiseks suuremaks panustajaks. NATO jääb ka Briti julgeolekupoliitika nurgakiviks paljudeks aastateks. Briti tuumajõud jäävad kättesaadavaks NATO-le.“