Vastavaid katseid kirjeldatakse detailselt salajase luureteenistuse SIS liikme Esimese maailmasõja ajal kirjutatud päevikus, vahendab The Sun.

Walter Kirke kirjutas 1915. aasta juunis, et SIS-i esimene ülem Mansfield Cumming viib Londoni ülikoolis läbi katseid nähtamatute tintidega.

Oktoobris märkis Kirke, et „kuulis C-lt, et parim nähtamatu tint on seemnevedelik”, mis ei reageeri tavalistele tuvastamismeetoditele.

Lisaks sellele olevat seemnevedelikul see hea omadus, et see on kergesti kättesaadav.

Samas tuli agent, kes avastuse tegi, oma osakonnast mujale viia, sest temast sai suur naerualune.

Vähemalt ühele agendile tuletati meelde, et ta kasutaks ainult värsket seemnevedelikku, sest kirjade adressaadid tundsid ebatavalist lõhna.

Suurbritannias ilmus uus raamat „MI6: salajase luureteenistuse ajalugu 1909-1949”, mille autor on Belfasti Queen’si ülikooli professor Keith Jeffery, kellele võimaldati ligipääs kõigile MI6 dokumentidele raamatus kirjeldatud ajaperioodist.