Ebatavaliselt ausas avalikus sekkumises debatti USA ja Briti luureagentuuride volituste üle hoiatas Parker, et tema agendid peavad lugema ja kuulama kahtlusaluste omavahelist suhtlust, et suuri rünnakuid nurjata, vahendab Reuters.

Parker nimetas mõttetuseks ettekujutust, et Briti spioonid sorivad põhjuseta läbi süütute inimeste privaatandmeid nagu salateenistused komministlikul Ida-Saksamaal või Põhja-Koreas.

Kuigi ta ei maininud Snowdenit nimepidi, hoiatas Parker Briti pealtkuulamisagentuuri GCHQ tegevuse paljastamise ohtlikkuse eest. Meedia avalikustas GCHQ võimekusi Snowdeni varastatud dokumentide alusel.

„GCHQ tehnikate ulatuse ja piiride avalikustamine tekitab tohutut kahju. Selline informatsioon annab eelise terroristidele. See on kingitus, mida nad vajavad meie eest kõrvale hoidmiseks ja soovi korral ründamiseks,“ ütles Parker. „Arusaam, et me kas suudame või tahaksime võtta tuhandeid intensiivse jälgimise alla, on väljamõeldis. See ei ole Ida-Saksamaa või Põhja-Korea. Ja tänu taevale, et ei ole.“

Parker ütles, et muudatused elektroonilises suhtluses võivad õõnestada MI5 võimekust rünnakuid ära hoida. „Me ei saa töötada ilma tööriistadeta,“ nentis ta.

Parkeri sõnul on al-Qaidast lähtuv oht muutunud ettearvamatumaks ja keerulisemaks nii lähteriigi kui ka taktika mõttes.

Viimase kümne aasta jooksul on Parkeri sõnul näha olnud terroripuhanguid Iraagis, Põhja- ja Lääne-Aafrikas, Jeemenis, Somaalias ning hiljuti Süürias.

Süüria valmistab Parkerile erilist muret. Mureks on see, et islamistlikud rühmitused nagu al-Nusra võivad radikaliseerida vastuvõtlikke Briti kodanikke, kes siis naasevad Süüriast rünnakuid korraldama.

„Kasvav osa meie üksikute juhtumite põhisest tööst on kuidagi seotud Süüriaga, see puudutab enamasti Ühendkuningriigist pärit inimesi, kes on sinna võitlema sõitnud või kes pürgivad seda tegema,“ rääkis Parker. „Al-Nusra ja teised äärmuslikud sunniitide rühmitused seal, mis on joondunud al-Qaida järgi, püüdlevad lääneriikide ründamise poole.“

Parkeri sõnul on Suurbritannias ette tulnud tõsiseid katseid korraldada suuri rünnakuid igal aastal kord või paar aasta jooksul alates 2000. aastast ja pole tõenäoline, et see muutuks.

„Ma ei usu, et terrorismioht oleks praegu suurem kui varem. Aga see on hajutatum. Keerulisem. Ettearvamatum,“ ütles Parker.