Briti ekspert: parim viis Balti riikide kaitsmiseks on esimesed rahutusesädemed karmilt summutada

 (324)
Facebookist pärit Krimmi roheliste mehikeste mugandus Eesti kontekstis
Facebookist pärit Krimmi roheliste mehikeste mugandus Eesti kontekstisFoto: Facebook

Kui Venemaa president Vladimir Putin pöörab pilgu Balti riikide suunas, kasutab ta ilmselt sama varisissetungi taktikat nagu Ukrainas. Eesmärk oleks korraldada hiiliv rünnak, mis ei ületa NATO julgeolekugarantiide läve, ning eriti püüaks Putin varjata Venemaa osalust, kirjutab Briti ajaleht Daily Telegraph.

Kuidas peaks NATO sellisele väljakutsele vastama, küsib Daily Telegraph.

Parim vastus oleks summutada esimeste süte esimesed sädemed, leiab Briti kuningliku ühendatud teenistuste instituudi julgeoleku-uuringute juht Jonathan Eyal. „Kui on esimesed ilmingud selle kohta, et isehakanud rühmitused hakkavad nõudma autonoomiat või iseseisvust ühes kolmest riigist, tuleb viivitamatult sekkuda,“ ütleb Eyal. „Võtmetähtsusega on ettearvamatuse elemendi säilitamine: öelda Putinile: „Kui sa seda proovid, võid sa saada vastuse, millele sa kunagi ei mänginud. Kui sa mängid mänge Lätis, võid sa avastada 20 000 NATO sõdurit riiki saabumas.“"

Ukrainal puudusid tahe ja võimalused esimesed hõivamised Donbassis maha suruda. NATO abiga võivad Balti riigid nendele teoreetiliselt viivitamatult lõpu teha. Teiste sõnadega, esimesele väljakutsele tuleb vastata ebaproportsionaalselt karmilt, kirjutab Daily Telegraph.

Seotud lood:

Siiski on asendamatu ka vanas stiilis vägede paigutamine otsustavuse näitamiseks. Balti riikidel pole ühtki hävituslennukit ning nad sõltuvad täielikult NATO õhuturbest, kuid seegi tähendab vaid 16 NATO hävitajat Venemaa 1201 võitlusvõimelise lennuki vastu.

NATO on loonud kiirreageerimisjõud, kuid peab endiselt kinni 1997. aastal Venemaaga sõlmitud lepingust, mis keelab võõrvägede alalise paigutamise Saksamaast itta.

Suurbritannia endine kaitsestaabi ülema abi kindral Jonathan Shaw usub, et sellest võetud kohustusest tuleks nüüd loobuda, et võimaldada NATO sõdurite „ettepaigutamist“ Balti riikides. „Kokkulepe seda mitte teha oli osa kokkuleppest austada Ukraina suveräänsust,“ ütleb Shaw. „See on oma aja ära elanud.“

Venemaa võib püüda kasutada ka küberrünnakuid kahju tekitamiseks kaugelt ja anonüümselt.

Selline sündmus jätaks siiski jälgi, hoiatab Suurbritannia suurima luureagentuuri, valitsusside peakorteri (GCHQ) endine juht Sir David Omand. „Venelased peaksid olema väga hoolikad,“ hoiatab Sir David. „Nad on kübervaldkonnas väga head, nad on kübervaldkonda palju investeerinud, aga nad peavad teadma, et on väga suur võimalus, et ameeriklased on võimelised midagi ka nende vastu ette võtma.“

Kui avastataks, et Venemaa on korraldanud kahjustava küberrünnaku NATO liikmesriigi vastu, nõuaks see „väga jõulist“ diplomaatilist vastust, lisas Sir David.

Võtmetähtsusega on reageerimine kõigele. Kui Putin peaks kunagi tundma, et võib tegutseda ilma tagajärgedeta, suurendab ta oma agressiivsust. Mis puutub Balti riikide kaitsmisse, siis on kindlaim valik valada külma vett esimestele rahutusesädemetele. Eesti ametniku röövimine oma kodumaalt ei tohi enam kunagi märkust tegemata mööduda, kirjutab Briti ajaleht.