Maineka Briti mõttekoja Chatham House Venemaa-ekspert Keir Giles sõnas Tallinnas eile oma värsket raamatut esitledes, et Moskvaga seotud põhimure läänes on liialt optimistlik suhtlumine. „See sisaldab usku, et ühel või teisel viisil lähevad asjad etemaks, mis muu hulgas viib eelduseni, et probleemid on ajutise iseloomuga," sõnas Giles.

Gilesi sõnul põrkub ta läänes mittevastuvõtlikule publikule Venemaaga seotud raskustest rääkides ka eksiarvamusele, nagu peaks mured iseenesest lahenema. „Näiteks liigub ringi eeldus, et kui [Venemaa president Vladimir] Putin kaob, siis pareneb olukord kindlasti," ütles Giles ja küsis: „Aga kust me teame, et Putin on Venemaale kõige hullem variant? Eksime rängalt, kui eeldame, et tema alternatiiv oleks igal juhul parem," rääkis Giles ja lisas, et muutust ei tohiks soovida mõtlemata, millised teised variandid on.

Briti analüütiku sõnul ilmestab lääne suhteid Venemaaga igavene reset'i („lähtestamine" e.k ) otsimine - külma sõja lõpust alates on seda korduvalt tehtud. „Näeme seda ikka ja jälle. Kuuleme siis näiteks NATO-t ütlemas, et Venemaa on strateegiline partner. Sellele järgneb aga stagnatsioon ja lõpuks kriis," selgitas Giles.

Optimismi teine tagajärg on Gilesi sõnul Vene poliitilise opositsiooni ülehindamine. „Nad räägivad meile tuttavat keelt ja on Putini vastu. Ka ülehindame Vene meeleavalduste suurust ja mõju. Tuleb vaadata, millised Vene opositsionäärid tegelikult on," ütles Giles.

Briti analüütik lisas, et Venemaal kajastatavad protestid on tegelikult märgatavalt väiksemad, kui nende kohta lääne meediast lugeda võib.

Gilesi sõnul aitab Venemaaga suheldes tugev heidutus, sest Putin ise on möönnud, et Moskva austab jõudu. Ka ei tohiks poliitika ajamine baseeruda lootusel, et Venemaa on normaalne lääne riik, vaid võtma Moskvast sellisena, nagu see on. „Venemaa pole üldse kunagi olnudki lääne kogukonna liige," rõhutas Giles.

Chahtam House'i teaduri värske raamat kannab pealkirja "Moskva reeglid: mis sunnib Venemaad Läänele vastanduma" ja Giles selgitab seal, miks Vene võimuladvik tunneb, et muud võimalust pole, kui läänele vastanduda ja seda rünnata.