Breivik alustas kõnet, nimetades end vastupanuliikumise ja templirüütlite võrgustiku liikmeks, vahendab Ilta-Sanomat.

Breivik luges kõnet paberilt maha kellegi poole vaatamata ning tema esinemises polnud mingisugust improvisatsiooni.

„Tõde on see, et panin toime kõige väljapaistvama atentaadi Euroopas pärast teist maailmasõda,“ ütles Breivik.

Pärast seda alustas Breivik ajalooloengut, mille järgi on liberaalid ja marksistid rahvuslased Norras ja mujal Lääne-Euroopas vaikima sundinud.

Kohtunik katkestas korraks Breiviki kõne ja küsis, kas tegemist on kokkuvõttega tema poliitilisest manifestist. Breivik vastas, et see ei ole nii ja jätkas.

Breiviki sõnul on vale nimetada teda halvaks, sest tema tegude taustal on tema enese arvates üllas idee. Breivik usub, et tema tegu hoidis ära tulevase kodusõja puhkemise Norras.

Utøya saarel viibinud ja ohvrite omaksed kuulavad kõnet tõsiste nägudega, osa vangutab pead. Publikust käis läbi kahin, kui Breivik võrdles Norra tööpartei noori Hitlerjugendiga.

Pool tundi pärast kõne algust oli Breivik jõudnud ette lugeda kuus lehekülge 13-st, kui kohtunik ta katkestas ja tahtis kokkuvõtet. Breivik vaidles vastu, kuid nõustus siis lõppu kiirendama. Kohtunik palus uuesti, et Breivik jääks asja juurde.

Kohtunik püüdis uuesti Breiviki katkestada, kelle kõnel ei paistnud lõppu tulevat. Ka advokaat Geir Lippestad sekkus ja palus kohtult, et Breivik saaks jätkata ning nii ka juhtus.