Tegemist oli esimesega neljast idapoolsetes departemangudes toimuvatest rahvahääletustest suurema autonoomia üle, mis tõstavad pingeid president Evo Moralese toetajate ning itta koondunud konservatiivse opositsiooni vahel, teatab Reuters.

Arvamusuuringu järgi hääletas 86 protsenti Santa Cruzi elanikest autonoomia poolt ja 14 protsenti vastu. President Moralese toetajad boikoteerisid referendumit.

Referendumi osalusprotsenti pole avaldatud, kuid kui see on liiga madal, võib referendumi seaduslikkus küsitavaks muutuda.

Enamasti möödus hääletamine rahulikult, aga Santa Cruzi linnas sai 18 inimest viga, kui Moralese toetajad ja vastased keppide ja kividega teineteise vastu välja astusid. Üks mees suri politsei pisargaasi kasutamise tagajärjel.

Referendum annab teoreetiliselt Santa Cruzi konservatiivsetele juhtidele suurema võimu piirkonna loodusressursside kasutamise üle, mis hõlmavad viljaka põllumaa ja 10 protsenti Boliivia nafta- ja maagaasivarudest.

Morales nimetas referendumit seadusvastaseks ja väitis, et üle 50 protsendi Santa Cruzi hääletajatest olid referendumit kas boikoteerinud või hääletanud vastu.

Tulevastel kuudel on sarnased referendumid kavas Amazonase-äärsetes Beni ja Pando ning maagaasirikkas Tarija provintsis.

Boliivia on selgelt jagunenud jõukamaks, rohkem eurooplaste järeltulijatega asustatud madalikuks ja vaeseks, indiaanlastega asustatud Andide mägismaaks, kus toetatakse riigi esimest indiaanlasest presidenti Evo Moralest.

Boliivia on Lõuna-Ameerika vaeseim maa, kuid selle idapoolsetel aladel on Venezuela järel piirkonna suuruselt teised maagaasivarud, millega riik on Argentina ja Brasiilia peamisi kütusega varustajaid.