Bloomberg: järgmisena palub abi Sloveenia

Sloveeniast on saamas kuues eurotsooni riik, mis teistelt Euroopa Liidu riikidelt abi palub, leiavad uudisteagentuuri Bloomberg intervjueeritud eksperdid.

Sloveenia välislaenude intressimäär on tõusnud juba üle kuue protsendi. Kuigi riigi välisvõlg on teiste eurotsooni riikidega võrreldes üsna väike – eelmisel aastal 47 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – kasvab võlakoorem kiiresti, vahendab YLE Uutiset.

Rahvusvaheline finantskriis on väikest Sloveeniat tugevalt raputanud. 2009. aastal langes Sloveenia SKT 8,1 protsenti ja veel sellelegi aastale ennustab majanduskoostöö- ja arengu organisatsioon OECD kaheprotsendilist langust. Sloveenia eelarvepuudujääk oli eelmisel aastal 6,4 protsenti.

Uue löögi Sloveenia majandusele ähvardab anda riigi suurim pank Nova Ljubljanska Banka (NLB), mis on saanud riigilt 380 miljonit eurot abi ja vajab ilmselt veel umbes pool miljardit eurot lisa, et saaks jätkata majanduselu rahastamist, teatab Bloomberg.

Juuni lõpus tunnistas peaminister Janez Janša ajakirjanikele, et Sloveeniat ähvardab Kreeka stsenaarium. Hiljem on ta kinnitanud, et riik teeb kõik, et hädaabi ei peaks küsima, ning sellist ohtu ei ole.

Valitsus on kärpinud avalikke kulutusi umbes 800 miljoni euro võrra. Avaliku sektori palku ja kodanike sotsiaalsoodustusi on kärbitud.

Kui Sloveenia peakski teistelt eurotsooni riikidelt abi paluma, ei süvenda see ekspertide arvates eurotsooni üldist kriisi. Väikese riigi rahavajadus ei oleks väga suur. Lisaks sellele on Sloveenia igal juhul paremas seisus kui Hispaania, Iirimaa, Kreeka või Portugal.

Bloombergi teatel on Euroopa Komisjon juba Sloveenia toetamist arutanud. Kuigi ametlikku abipalvet ei ole, võidakse mitteametlikult selle andmiseks juba valmistuda, kirjutas Saksa väljaanne Der Spiegel.